Page 1 - Lääneranna Teataja 2019-23

Lääneranna valla ajaleht / Nr 23 / Detsember 2019
LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 23 / DETSEMBER 2019
1
Kümme küsimust vallavolikogu esimehele
Rebane
Foto: Merike Pikkmets
T egus ja tulemuslik 2019. aasta on saanud osakeseks aja- loost ning käes on aeg teha kokku- võtteid, vaadata tagasi tehtud tööle ning seada eesmärke uueks aastaks. Lääneranna Teataja toimetaja Kris- tina Kukk esitas vallavolikogu esi- mehele Arno Peksarile kümme küsi-
must, mille vastused on Teie ees.
Lääneranna Vallavolikogul täitus teine tegutsemisaasta. Kuidas hin-
date seni tehtud tööd?
Alati võiks rohkem ja paremini. Esi- mesel aastal oli tegutsemine aktiivsem ja istungid pikemad. Eks siin on probleemiks, et eelnõude etteval- mistamine võtab oma aja ja vaja- likke eelnõusid ei jõua piiratud hulk inimesi rohkem ette valmistada. Vajadust ju oleks ja volikogu jõuaks
rohkem neid menetleda.
Mis on Lääneranna Vallavolikogu käesoleva aasta suurim saavutus?
Sellele küsimusele ei oskagi kohe vas- tata. Sirvisin volikogu menetletud eelnõusid ning ei oskagi eredat tippu välja tuua. Kõik on ühtviisi vajalik. Ehk võib-olla see, et ükski volikogus läbivõetud teema pole lõpliku lahen- dita jäänud.
Lääneranna valla 2019. aasta numbrites
Tegus ja tulemuslik 2019. aasta on saanud osakeseks ajaloost. Käesolev põgus ülevaade sisaldab ...
LK 5
Tunnustuste sadu Lääneranna piirkonda
LK 14
Statistika kohaselt võttis Lääneran- na Vallavolikogu käesoleval aastal vastu 62 otsust ja 19 määrust. Mil- line neist oli kaalukaim ja miks?
Nagu eelpool juba vastasin, siis teistest erilisemat pole olnud. Kõik on vaja- likud, olgu selleks mingi üksiku asja lahend või siis mingit valdkonda regu- leeriv määrus. Määruste osas võik- sime muidugi natuke kiiremini edasi liikuda, et kõik vajalikud valdkonnad oleksid kaetud ning valla eri piirkon- dade vahel poleks erisusi.
Kui kaalukust hinnata volikogu välise huvi järgi, siis ehk tuli volikogul lan- getada 2019. aastal kaks erilist otsus- tust. Poliitilist huvi pakkunud nn kunagi mahavõetud Lihula kivile mälestuskivi paigaldamise taotlus. Ning rahvaalgatusena tulnud ette- panek ehitada Lihulasse ujula.
Kas vastu võetud otsused on olnud konsensuslikud?
Ei. See oleks päris imelik, kui kõikides asjades valitseks täielik konsensus. Pakuks, et konsensuslikult (100% kohalolijatest hääletab poolt) võetakse vastu enamik otsustest.
See oli nii intrigeeriv küsimus, et tegin statistikat volikogu hääletuste üle. Tuleb välja, et tervelt 2/3 otsustest tehakse hääletusena konsensuslikult. Olgu arutelu otsustamise eelnevalt missugune tahes.
Maakondlikest ja ka vabariiklikest meediaväljaannetest võib üsna tihti lugeda sellest, et teiste oma- valitsuste volikogude opositsiooni- liikmed on muudatustele vastu. Ko- hati tekib tunne, et opositsionäärid justkui peavadki kõiki otsuseid boikoteerima. Kuidas on lood meie vallavolikogus?
Kui võtta seda hääletustulemuste kohta tehtud statistikat, siis pean nen- tima, et Lääneranna Vallavolikogu ennast opositsioonina määratlevad
volikogu liikmed on vägagi konstruk- tiivsed, mitte jäigad.
Siin pean ma veel eraldi välja tooma, et otsustamiste juures jäi sel aastal ainult viiel korral erapooletuks või hääletas vastu rohkem kui üks volikogu liige. Mis on alla 6% kõigist hääletamistest. Ning ka siin ei saa ma piiri tõmmata koalitsiooni ja oposit- siooni vahel, sest siis tuli niimoodi käetõstmist mõlemalt poolt. Ehk reeg- lina hääletatakse vastu või jäädakse erapooletuks mõjuvatel põhjustel.
Kuidas on siis ülejäänud ligi kolman- diku mittekonsensusliku tulemusega. Siin on tegemist ainult ühe voli- kogu liikmega, kes hääletas kas vastu või ei avalda oma seisukohta, jäädes erapooletuks. Miks ta ülejäänud 20 volikogu liikmest selles osas selgelt eristub, oskab ehk ta ise selgitada.
Eelmisel aastal kirjutasite, et nel- jast vallast ühe vormistamisel pole volikogu veel poole peale jõudnud. Kuidas on lood tänavu?
Volikogu aeg on poole peal. Ehk oleme vormistamisega ka sealmaal. Aga siin selge vastuse saamiseks tuleks väga põhjalikult üle vaadata, mida peaks veel suutma teise poole jooksul ära teha. Aga see on selge, et valdavalt hakkab volikogu üha enam tegema päevakajalisi otsuseid ja üldregu- leeriva osakaal jääb väiksemaks. Määruste osas tuleb sagedamini tagasi tulla kas nende täiendamise või parandamise juurde.
Kas Teie hinnangul on meie vald muutunud aastaga ühtsemaks, kas
inimestel on ühtekuuluvustunnet?
Raske hinnata. Siis oleks pidanud aasta tagasi tegema vastava küsit- luse ning nüüd jälle. Üks asi on mulle küll silma jäänud üle valla üritustel käies. Olgu siis tegu Varbla, Oidremaa, Kõmsi vm piirkondliku üritusega, üha rohkem tullakse osalema laiemalt. Ehk kui ka mingil väiksel külal on midagi
UUDISED INTERNETIS ajaleht.laaneranna.ee
Foto: erakogu