Page 10 - Lääneranna Teataja 2019-16

10 LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 16 / APRILL 2019
ning sügisel kohtusime Lihula lasteaia uue rühmaga juba Paatsalus, mere ääres, kus tutvustasime oma tegevusi ning lapsed said proovida päästeparves olemist.
„Seoses kohe algava merehooajaga tuletame meelde, et enne merele minekut tuleb kindlasti üle vaadata oma veesõiduk ja tehnilised vahendid, kas kõik on töökorras ja hästi hool- datud. Kasutada tuleb korralikku päästevarustust! Sideva- hendid olgu alati kaasas ja sama tähtis on ka navigatsioo- nioskus meelde tuletada. Samuti on oluline meeles pidada häid meretavasid ja käitumisreegleid merel olles,” ütles ühingu liige Marko Puusepp.
Rääkides info levikust, nentis Rein Feld, et kuigi Pärnumaa Merepääste MTÜ on tegutsenud juba pikemat aega, on nad siiski tuttavad vaid teatud ringkonnas: „Kahjuks ei jõua info meist kõigi merelkäijateni piirkonnas, mistõttu kutsume siinkohal kõiki üles meie kontakte oma telefoni salvestama, et vajadusel saaks otse ühendust võtta. Aga merehädas olles, olukorras, kus inimelud on ohus, tuleb esmalt helis- tada hädaabinumbril 112.
Pärnumaa Merepääste MTÜ poole võib pöörduda erinevate küsimustega: mereohutus, paatide remont ja hooldus, navi- gatsioon või mõni muu mereteema. Kui me ei peaks oskama mõnele küsimusele kohe vastust leida, siis vähemalt saame selle küsimuse suunata õigele spetsialistile.
Kui sul tekkis seda artiklit lugedes soov saada meie ühin- gust täpsemalt teada, oleme alati valmis oma tegevusi tutvustama, osalema kohalikel üritustel või korraldama mereturvalisuse üritusi. Parima ettekujutuse saabki antud valdkonnast omal nahal kogedes.
Kui tunned, et soovid ka ise saada üheks vabatahtlikuks päästjaks meie seas – võta julgelt ühendust. Kodulehelt www.parnumaasar.ee leiab lisainfot meie tegevuste kohta.
Pärnumaa Merepääste MTÜ kontakt: +372 502 8040
Fotod: Kaire Feld
In memoriam Taivo Kastepõld – väsimatu looduskaitsja (2.09.1942–19.03.2019)
Kaja Lotman Endine kolleeg
Taivo Kastepõld sündis Tartumaal kauni Saad- järve ääres. Esimesi loo-
dusvaatlusi aitas teha vanaema, kes tundis hästi kohalikku loo- dust. Huvilise kooli- poisina osales ta tihti Tartu Riikliku Ülikooli zooloogia kateedri tudengite korraldatud ekskursioonidel ning abistas Zooloogia ja Bo- taanika Instituudi teadu- reid. Ta astus varakult Eesti Loodusuurijate Seltsi noorte
sektsiooni.
ta neid öösiti ümber kirjutas. Ilmnes, et rõngastusandmetes oli suur segadus. Taivol tekkis mõte hakata ise rõngas- tusega tegelema ja tuua keskus üle Matsallu. Tartu Riikliku Ülikooli teadusnõukogu oli selle vastu.
Rõngastamine andis palju huvitavaid andmeid teadusele ja seoses vajadusega uurida tuttvardi bioloogiat, tekkis suur rõngaste puudus. Taivo pöördus vanade tuttavate poole abi saamiseks. Endine kolleeg Röndgeni tehasest, kus ta oli sunnitud töötama aastatel 1960–1961, valmistas numbrite matriitsid ja rõngaste valmistamiseks sobivad töövahendid. Tuttav lendur Tartu lennuväljalt andis alumiiniumitükke ja rõngaste valmistamine läks lahti. Selline suur organiseeri- misvõime pühkis kõigil kahtluse sellest, et rõngastuskeskus peaks asuma just Matsalus. Esimesed linnud, sõnu „ESTO- NIA MATSALU” kandvate rõngastega, märgistas Taivo Kastepõld 14. juunil 1970 Matsalu lahel Kolmenasva saarel. Rõngad sai jalga 22 jõgitiirupoega.
1990ndate alguses oli vaja hakata nõukogudeaegset loodus- kaitset Eesti omaks kujundama. Ligi 100 inimesega Matsalu Riikliku Looduskaitseala asutus oli vaja ümber kujundada väikeseks, aga võimekaks meeskonnaks. Looduskaitset vaadati sel ajal terviklikult. Meeskond ehk administrat- sioon pidi hakkama saama looduskaitse praktiliste töödega kaitsealadel, seire ja teadustööga, järelevalve, tegevusteks lubade andmise ning ka külastuse ja turismikorraldusega. Matsalu rõngastega olid laia maailma sõna MATSALU viinud juba sajad tuhanded linnud ja piiride avanemisega sai Matsalust omamoodi linnuhuviliste turismikeskus. Isegi Soome YLE Radio korrespondent Veiko Neuvonen tegi igal kevadel Penijõelt otseülekandeid. Matsalu piirkond pälvis
Esimest korda sattus Taivo Matsallu 1959. aastal, kui tuli koolipoisina appi linde loendama. Sven Onno, kes tol ajal juhtis lindude uuringuid Matsalus, on
Penijõe päevaraamatus jäädvustanud selle sündmuse nii:
„Saabusime välitöödelt ja teepeal võtsime peale ühe väga väikese poisi suure kohvriga. Selgus, et see on meie uus abiline Taivo Kastepõld. Mõne tunniga suutis ta minu toas teha kultuurirevolutsiooni ja pani isegi lilled lauale.”
Lõplikult asus Taivo tööle Matsalu Riiklikul Looduskaitse- alal 1970. aastal. Talle pakkus huvi lindude rõngastamine. Tol ajal asus Eesti rõngastuskeskus Tartus. Taivol oli vaja- dus kõikjal korda luua. Ta hakkas Tartu rõngastusandmeid korrastama, tuues kaustikute kaupa andmeid Matsallu, kus
Taivo Kastepõld lapselastega Foto: Jaak Kastepõld