Page 12 - Lääneranna Teataja 2019-16

12 LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 16 / APRILL 2019
AHermi Vain tähistas 90. aasta juubelit
prilli keskel, 15. kuupäeval tähistas Lihula Samuti organiseeris ta ekskursioone mööda Eestit, Keskkooli õpilane ning kauaaegne peda- mille üks eesmärke oli tutvuda erinevate kiri-
goog, Kause külast pärit Hermi Vain oma 90. sünnipäeva.
Hermi Vain sündis 15. aprillil 1929. aastal Kause külas Vana-Traguni talus. 1943. aastal lõpetas ta Hanila 6-klassilise kooli. Õpingud jätkusid Lihula Keskkoolis, need venisid sõja tõttu, lõputunnistuse sai Hermi 1949. aastal. Haridustee jätkamisel langes valik Tallinna Õpetajate Instituudile, seal omandas ta kahe aastaga loo- dusloo- ja geograafia õpetaja kutse.
Pärast instituudi lõpetamist 1951. aastal
otsustas Hermi töökoha valimisel Hiiumaa
kasuks – ikkagi meretagune koht, laevasõit ja piiri-
tsoon. Algul oli noorel mehel kavatsus kolm suunamisaas- tat seal ära olla, siis vaadata mujal Eestimaal ringi. Juhtus aga nii, et Hermi jäi Hiiumaale kooliõpetajaks koguni 34 aastaks, algul Jausa koolis, 1953. aastast Kärdla Keskkoo- lis. 1957. aastal lõpetas ta Tallinna Pedagoogilise Instituudi kaugõppe osakonna loodusteaduse ja keemia erialal. Lisaks Kärdla Keskkoolile andis Hermi tunde ka Kärdla Õhtu- koolis.
1985. aastal naasis Hermi oma sünnikoju ja andis aastatel 1985–2001 tunde oma kunagises koolis, Lihula Keskkoolis.
Hermi oli aktiivne matkaja, osales Hiiumaa looduskaitse arendamises, tegeles lindude rõngastamisega. Ta oli Hiiu- maal üks orienteerumisspordi harrastusele alusepanija- test. Veel tegeles ta aastaid rajooni ametiühingu tööga.
Kodukandis tagasi olles leidis Hermi endas tahet ja jõudu ellu äratada EELK Hanila Pauluse kogudus ja kirik. Tänu tema visale asjaajamisele saadi rahastus tänu Muinsus- kaitseameti ja annetajatena ning 1991. aastal algasid kiriku restaureerimistööd. Hiljem läks restaureerimistööde juhti- mine ja korraldamine üle teistesse kätesse.
Koostöös Hanila Muuseumiga korraldas Hermi üritusi tähistamaks erinevaid Hanila kiriku ja kohaliku piirkonna ajalooga seonduvaid tähtpäevi ja sündmusi. Mitmed ettekanded koostas Hermi ise.
kutega. Alati oli tal ette valmistatud sisukas reisikava.
Varem tegutsenud Virtsu Harras- tusmuuseum on saanud Hermi käest mitmeid huvitavaid materjale, arhiividest otsitud ja saksa keelest tõlgitud, mis käsitlevad vanemat
mõisaaega siinkandis.
Lisaks Hanila koguduse taasloomi- sele võttis Hermi 1992. aastal EAÕK Uue-Virtsu Kristuse Sündimise kogu- duse taasloomise enda vedada. Hermi isa Aleksander Vain oli omal ajal kauaaegne Kõmsi kiriku hoidja. Kirikuhoone puudumise tõttu remonditi kogudusemajas oma jõududega toetusrahade abil mõned ruumid ja sisustati väike kabel jumalateenistuste läbiviimiseks. Tänaselgi päeval on Hermi
väikese koguduse hing ja kooshoidja.
2010. aasta jaanuaris tunnustas Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik Hermi teeneid ja andis talle koguduseelu edendamise eest Püha Märterpiiskop Platoni III järgu ordeni.
2010. aasta veebruaris omistas Hanila vallavolikogu Her- mile aunimetuse „Maasool”.
Sidet Hiiumaaga hoiab Hermi pidevalt, loeb maakonna- lehte ja hiidlaste avaldatud raamatuid. Sagedasti võtab ette reisi saarele, et külastada vanu tuttavaid või talle huvi pak- kuvaid üritusi. 34 Hiiumaal oldud aastaga said saar ja tema inimesed omaseks ja võtsid hiidlased Hermigi omaks.
Hermi on alati rõõmsameelne, abivalmis, intelligentne. Ta on oma mitmekülgsete kultuuriliste huvide ja laialdaste teadmistega, kohusetundliku kodanikuna ja tagasihoidliku elustiiliga ehe näide ühest tublist haritud eesti mehest.
Õnnitleme Hermit juubeli puhul ning soovime tugevat tervist!
Täismahus artikkel koos õnnitlustega on kättesaadav Lääneranna Teataja veebiportaalist ajaleht.laaneranna.ee
Kallis Hermi!
Oma mõttemaailmas näen end taas Sinu õueväravas, ikka sammumas põlispuudest mööda Sinu koduukseni, koputamas ja astumas sisse. Mis oli mul küll sinna asja? Veel üks mälupilt aastast 1993. Vanas Hanila vallamajas ümber pika laua istusid koos inimesed, kes pidasid aru ja seadsid sihte, unis- tasid üheskoos, missuguseks peab saama vastsündinud Oma Kodukoha Muuseum. Me unistasime suurelt. Sa olid kohal, olid juures, olid osaline, esivanemate pärand oli Sulle tähtis, selle alles hoidmine ja edasikandmine olid Sinu jaoks hindamatud väärtused. Selle pika laua ääres vanas Hanila vallamajas oli ka Hanila Muuseumi Seltsi algus. Tänu üle 40 seltsiliikmele ja veel paljudele muuseumisõpradele siitsamast Hanilast ning üle kogu Eesti ja veel kaugemaltki, need ku- nagised julged unistused hakkasid
tõeks saama. Sa olid juures, olid kohal, olid osaline — nõu ja jõuga. Võib-olla puhuti vaikselt ja märkamatult, aga seda kuuldavamalt ... Betti Alver laulis kunagi:
Räägi tasa minuga,
siis mu kuulmine on ergem. Räägi tasa minuga,
tasa taibata on kergem.
Betti Alveri sõnad on needki:
Inimrõõmu, hingehärmi tunnen-taban läbi tuule. Ainult surnud sõnalärmi kuuldeski mu kõrv ei kuule.
Ajad muutuvad, koos sellega väärtus- hinnangud ja väärtuste hindajad, aga kõrvad on meil sõnakuulmatud ja kuu- levad ikka. Kutsun Sind hetkeks tagasi alguse juurde. Andku Sulle lootust ja meelerahu mälukild ühest tuulisest sügispäevast ja sel päeval lausutud sõnadest vana koolimaja trepil, sest
sõnadel on võimas võlujõud. „...mida kiirem areng, seda tähtsam on side minevikuga. Meie tänased sammud on kiired. Seepärast on ajalugu meile väga oluline. /---/ Soovin Hanila vallale, et ajalugu sisendaks vallale jõudu ja uhkust, eneseusaldust edasi minna. Et ajaloo võimsad juured toidaksid Eesti tugevat tulevikku.”
Kallis Hermi, soovin Sinule, Hanila Muuseumi Seltsi auliikmele, palju õnne 90. sünnipäeval, tugevat tervist ja meelerahu, ikka kauneid unistusi ja nende täitumist. Usun siiralt, et nende soovidega ühineb oma taevas- tel radadel Lennart, kes meile kunagi kuulutas: „Kõik teed viivad Hanilasse.”
Ärgu rohtugu sõprade rada Sinu õuele!
Hanila muuseumi sõprade nimel Laine Vesker
Foto: Mart Mõniste