Page 17 - Lääneranna Teataja 2019-16

LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 16 / APRILL 2019 17 Miks peaks sel aastal teist korda valima minema?
Priit Vinkel
Riigi valimisteenistuse juht
Valimisaasta saab õige pea jätku, kui mai lõpus valime Euroopa Parlamenti. Korralduslikult suuri muuda- tusi hääletaja jaoks ei tule – seitsme päeva jooksul, 16.–22. maini saab valimisjaoskonnas eelhääletada ja e-hääletada, valimispäev on 26. mail. Küll aga on oluline teada, et EP valimistel on üle Eesti üks ringkond ehk valija saab lan- getada otsuse kõigi ülesseatud kandidaatide vahel. Õigus sõna sekka öelda on Eesti kodanikel ning alaliselt Eestis elavatel ja selleks soovi avaldanud teiste Euroopa Liidu riikide kodanikel.
Valimisjaoskondi on üle Eesti 444, paljud neist on liikuvad, mis tähendab, et eelhääletamise ajal on jaoskond erinevates
paikades. Täpset infot leiab kõige lihtsamini kaardiraken- dusest valimised.rahvastikuregister.ee. Valimispäeval saab hääletada jätkuvalt vaid oma elukohajärgses jaoskonnas, samuti ei saa siis muuta varem antud e-häält.
Eestis, aga ka mujal Euroopas on valimistega seoses kõige suuremat segadust tekitanud Brexit – ka Eesti sai tänu Ühendkuningriigi EL-ist väljaastumisele ühe koha parla- mendis juurde, kuue liikme asemel peaks Brüsselis tööle hakkama seitse liiget. Missugune on olukord juunikuuks, näitab vaid aeg. Täna saame kindlad olla ühes – valimistel osalemine on võimalus Euroopas kaasa rääkida!
Miks meil on vaja Euroopa Liitu?
Keit Kasemets
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht
Selle aasta 1. maiks on Eesti kuulunud Euroopa Liitu 15 aastat. Selle ajaga on EL-i loodud võimalused saanud meie igapäevaelu osaks, lausa nii omaseks, et me ei seosta
neid otseselt EL-i kuulumisega. Liit on 15 aastaga palju arenenud, aga põhialused on samad. Tegemist on riikide liiduga, kus pannakse ühiste probleemide lahendamiseks seljad kokku ja jagatakse otsustusõigust. EL loodigi sel- leks, et tegeleda teemadega, millega riigid üksinda nii hästi hakkama ei saa. Näiteks on Eesti siseturg tänu EL-ile palju suurem – napilt üle miljoni asemel on meie siseturul pool miljardit tarbijat. 96% eestlastest arvab, et vaba lii- kumine on Euroopa Liidu kõige olulisem hüve. Üksi ei
Kuidas kõlab Eesti hääl Euroopas?
Matti Maasikas
Välisministeeriumi Euroopa asjade asekantsler
Kõik sisulised otsused Euroopa Liidus võtavad vastu liikmesriigid. Õige ka, sest liit ongi ju asutatud oma liikmete ja nende kodanike rahu, heaolu ja turvatunde
kindlustamiseks. Euroopa Komisjonil on praktikas sea- dusandluse algatamise õigus, kuid eelnõu esitatakse EL-i Nõukogule ehk liikmesriikidele esindajatele, kes tege- levad – olenevalt teema põletavusest – sellega kuid või teinekord ka aastaid. Eesmärk on alati konsensus, alati püütakse viimase võimaluseni arvestada kõigi soovidega. EL on oma liikmete jaoks sõbralik keskkond, kus kedagi tüssata ei püüta.
Kui liikmesriikide vahel on kokkulepe saavutatud, järgne- vad läbirääkimised Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel. Kodanike poolt valitud parlamendiliikmed ehk MEP-id esindavad peale oma valijate ka oma EL-üleste parteigrup- pide seisukohti. Siiski on huvitav jälgida ja pakub koda- niku seisukohalt kindlustunnet, kuidas oma riigile oluliste küsimuste puhul esindavad MEP-id tihtilugu mitte partei, vaid oma riigi ja valijate seisukohti. Just sellepärast tulebki Euroopa Parlamendi valimistesse tõsiselt suhtuda, meie esindajate asjatundlikkus on ülioluline. Meid, eestlasi, on nii vähe, et kõik me esindame rahvusvahelisel areenil ka Eestit, ükskõik mis ametikohal parajasti oleme. Oma maa maasikas, nagu me hästi teame.
oleks meil jõudu võidelda kliimamuutustega, sõlmida kaubanduslepinguid EL-i mittekuuluvate riikidega, nagu Ukraina või Jaapan, tagada hästitoimivat finantssüsteemi ega hoida stabiilset valuutat. Majanduslikult on EL Eestile kahtlemata palju andnud.
Samuti on naiivne arvata, et saame üksi lahendada selliseid globaalseid probleeme nagu ränne või julgeolek. Euroopa Liidu tuumikusse kuulumine on meie iseolemise parim tagatis. Eesti mõju on seda suurem, mida toimivam ja tuge- vam on Euroopa Liit. Just seepärast on tähtis anda oma hääl ka Euroopa Parlamendi valimistel!
Euroopa Parlamendi valimine 26. mail 2019
Pärnumaa
Pärnumaal on 10. aprilli seisuga 66 346 hääleõiguslikku valijat.
Pärnumaa valimisjaoskonnad:
Lääneranna vald
4 jaoskonda
Pärnu linn
17 jaoskonda
Kihnu vald
1 jaoskond
Pea meeles!
Põhja-Pärnumaa vald
9 jaoskonda
Tori vald
5 jaoskonda
Saarde vald
4 jaoskonda
Häädemeeste vald
6 jaoskonda
1. Üle-Eesti on 1 ringkond, mis tähendab, et valiku saab langetada kõikide kandidaatide seast.
2. Eesti valib Euroopa Parlamenti 7 saadikut.
3. Hääletada saavad Eesti kodanikud ja teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud. Igal inimesel on üks hääl!
Euroopa Parlamendi valimise ajad Eestis
20.–22. mai
eelhääletamine kõigis jaoskondades
Kuidas selgub, kes pääseb Euroopa Parlamenti?
Mandaadid jaotatakse üleriigiliselt d’Hondti meetodil.
16.–19. mai
eelhääletamine maakonnakeskustes
16.
19. 20. 22.
26. mai
valimispäev
26.
Erakonnasiseselt saavad mandaadi enim hääli kogunud kandidaadid.
MAI 17 18 MAI MAI 21 MAI 23 24 25 MAI 16.–22. mai elektrooniline hääletamine
Erakonnale arvutatakse võrdlusarvud (erakonna häälte arv/1, erakonna häälte arv/2 jne).
Võrreldakse erakondade ja üksikkandidaatide võrdlusarve.
Seitse mandaati
saavad erakonnad või üksikkandidaadid, kellel on suuremad võrdlusarvud.
Lisainfo: www.valimised.ee • valimised.rahvastikuregister.ee https://www.seekordlahenvalima.eu/ • http://www.europarl.europa.eu/estonia