Page 10 - Lääneranna Teataja 2018-8

10 LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 8 / AUGUST 2018
Lihula Muuseumi arengutest ja tulevikuplaanidest
Marika Valk
Lihula muuseumi juhataja
Lihula mõis koos kõrvalhoonete ja Lihula linnusemägi oma keskaegsete varemetega on kindlasti üks Eesti uhkematest taolistest kooslustest, mis pakuvad põneva
võimaluse jutustada eestlaste ajalugu läbi sajandite.
Mõisas asub praegu väike ekspositsioon mõisa ja Lihula aja- loost. See oli kindlasti 1990ndate algul heal tasemel väike muuseum ja nii, nagu tollal asjad toimisid, ka uhke saavu- tus MTÜ-lt Keskaegne Lihula, kes oli muuseumi loomise idee algataja ja ka selle tegelik teostaja. Tuleb tunnistada, et muuseumi loojad on leidnud sellel küllaltki vähesel pinnal Lihula ja mõisa ajaloo fragmentaalsel kajastamisel lahendusi, mis kõnetab ka praegu külastajaid, mida näitab ka meie külalisteraamat. Kogu mõisakompleks koos lin- nusemäe varemetega peaks tulevikus moodustama ühtse muuseumikeskkonna, kus on olemas püsiekspositsioon koos interaktiivsete lahendustega, nii mõisas sees, kõrval- hoonetes, aga ka linnusemäel. Kindlasti saab korraldada õpitubasid ja turismireise läänlaste ajaloo, mõisaarhitek- tuuri ja eluolu, etnograafia, rahvakunsti, ka Matsalu ime- lise looduse tundmaõppimiseks, nii kohalikule kogukon- nale kui ka mujalt huvilistele. Lihula mõisakompleksist on kindlasti võimalik kujundada Haapsalu kõrvale üks olu- lisemaid turismiatraktsioone Läänemaal.
See on uhke visioon, mis paraku nõuab ka museoloogilist tööd. See on aga selline töö, mida külastaja ei näe. Põhjalik kogude inventuur, mis praegust olukorda arvestades võtab päris palju aega. Kontrollida, korrastada ja puhastada tuleb kõik arvele võetud museaalid (2000) ja digiteerida, st varus- tada fotodega, sest seda Lihula Muuseumis tehtud pole. See saab olema alus muuseumikogu ühendamisel riikliku muuseumikoguga MUIS. Arvele tuleb võtta ja korrastada üle 2000 arvele võtmata museaali esemekogust. Samuti on palju pabermaterjali, nn arhiivimaterjali ja fotosid, mille päritolu on teadmata. Fotode puhul pöördume kindlasti kogukonna poole, et teada saada, kelle või millega tegemist. Kohaliku ajaloo uurimine aga tuginebki just arhiivimater- jalidel, mis on Vana-Läänemaa ajaloo uurimisel hindamatu tähtsusega. Kuid ka lähimineviku säilitamine on oluline. Me võime küll suhtuda kolhooside ja sovhooside aega üle- olevalt ja tahtmisega see oma mälust kustutada, kuid ajaloo seisukohalt on kõik materjalid olulised ja unikaalsed.
Puudu on muuseumi dokumentatsioon (arengukava, kogu- mispoliitika jne). Sellega on hakatud tegelema paralleelselt inventuuriga. Tegelikult ongi kogude inventuur arvel ole- vate museaalide osas tehtud. Tänu Lääneranna Vallavalit-
suse finantseerimisele oleme sisustanud ka uue kaasaegse fondihoidla.
Mõisa aidas olevast etnograafilisest materjalist (tööriistad, kalessid, vankrid jne) on tehtud arvelevõtmiseks vajalikud nimekirjad, kuid seal hoitud esemed nõuavad korralikku puhastamist ja konserveerimist. Ja seal on ka etnograa- filisi unikaalseid esemeid, mille üle oleme oma kogu puhul uhked.
Leader projekti raames algab töö Lihula Muuseumi põhi- ekspositsiooni laienduseks. Uuel renoveeritud eksposit- sioonipinnal avatakse 2019. aastal näitus “Lihula lilltikand”. Näitusel kasutame ka kaasaegseid interaktiivseid lahen- dusi näitamaks, kuidas tehti käsitööd sajand tagasi ja nüüd.
Järgmisel aastal on plaanis avada veel kaks uut näi- tust lisaks põhiekspositsiooni laiendusele ja selles osas ettevalmistustööd juba käivad. Usun, et kui kõik õnnestub, on see üllatus nii Lääneranna rahvale kui ka meie küla- listele.
Paralleelselt kõigi nende tegevustega tahame välja töötada uue põhiekspositsiooni kontseptsiooni ja siin on kind- lasti abiks meie koostööpartnerid Ajaloomuuseum, ERM ja BFM. Põhiekspositsiooni pinda on võimalik laiendada. Lihula muuseumi põhiekspositsiooni märksõnadeks on kindlasti Lihula linnus ja keskaeg, mõisakultuur (miks mitte ka Lääneranna vallas asuvad mõisad), Läänemaa ja Lihula ajalugu kajastav materjal. Need on küll väga esialg- sed mõtted, sest kaasaegne muuseumi ekspositsioon saab kasutada huvitavaid tehnilisi võimalusi, kuid sisuline kont- septsioon on kinni paljuski ainese akadeemilises uurimises.
Kindlasti tuleb leida lisafinantseerimisvõimalusi, kuid seda saab teha alles siis, kui muuseumikogu on moodustatud ja dokumentatsioon korrektne. Kui eesmärgid on paigas, siis peaks olema võimalik leida ka sponsoreid. Mõisa infopunkt juba töötab ja kohvikuprojekti peale mõtleme tõsiselt. Loodame, et leiame toredaid ja aktiivseid kaasamõtlejaid, kes kohviku tegemisele kaasa aitavad.
Muuseum on ka ürituste toimumise koht. Kuna Lihula mõisal on erakordse akustikaga saal, siis kindlasti üritame saada siia huvitavaid ja ajastuhõngulisi kontserte. Paraku on nii, et puudu on klaver, mis on esmatähtis instrument, et korralda tõeliselt häid kontserte. Loome siis fondi, et see klaver hankida – kas ulme? Ei pruugi –, ja tegutseda tasub ikka.
Siin on nüüd hulgaliselt mõtteid ja paljud neist kindlasti jäävadki soovideks. Minu kogemus ütleb, et ideid peab olema võimalikult palju, sest kui nendest kas või 5% täide läheb, on väga hästi.
Olen kindel, et Lihula mõisast ja linnusemäest saab tulevikus üks Eesti olulisi turismimagneteid ning meie rahvale meeldejääv ja tege- vusrohke puhkepaik.
Foto: Ain Saare