Page 52 - Lihula viinavabrik

Siider
Nii nagu õlle, nii ka siidri puhul on Eesti alkoholitööstuses märgata arenguid. Siidri valmistamisega on pigem tegemist nišiga – Eesti siider pole õllega võrreldes nii suur peavoolutoode. Ühtpidi on Eestis väga kvaliteetseid siidreid ja koduveine valmistavad ettevõtted, kuid teisalt konkureeritakse paljude harrastajatega, kes oma mahla käärima otsustavad panna. Nii nagu õlle tootmine, on ka siidri ning koduveini tegemine nüansirohke ettevõtmine. Alates selles, millist toorainet kasutatakse, kaua käärimisprotsess kestma peaks ning kuni selleni kaua toode järelküpseb. Mõni siider võib lausa neli aastat küpseda (Eensaar, 2019).
5.2.2 Tootmisskeem
Alkoholi tootmisel on kõige tähtsam vesi ja tooraine. Vett on võimalik filtreerida vastavalt vajadusele, kuid tooraine nii paindlik ei ole. Seetõttu on tavapärane, et veini tootjad lasevad endale spetsiaalseid viinamarjasorte istutada, mis on sobivad spetsiaalselt veini tootmiseks (McGee, 2004). Sama tehakse ka Eestis – õunaveini ja –siidri tootjad kasvatavad kindlaid sorte, et pärast õunamahl käärima panna. Üks võimalus alkoholi tootmise juures on põllumaade ja kasutuseta maalappide kasutusse võtmine. Maaomanik võib ise vajalikke viljasorte kasvatada või isegi vajadusel maa välja rentida. See loob koostöö võimaluse õllepruulija ja maaomaniku vahel, kus kasu saavad mõlemad. Sarnasel viisil otsivad näiteks ka lamba- ja veisekasvatajad võimalusi ümbruskonna maaomanikelt, et saata oma kari nende maalapile nosima. Sarnane situatsioon on ka alkoholitootmisel, kus tootmisjäägid, näiteks õlleraba või õunavilja jääk, on võimalik anda loomadele söödaks (Skeem 15) (Moora, Urbel- Piirsalu, & Viilvere, 2015).
Skeem 15 Siidri, veini ja brändi tootmisskeem. Autori koostatud
51