Page 29 - Lihula viinavabrik

3.1.2 Lihula tänapäev
Tänaseks on Lihulast kujunenud idülliline väikelinn Lääneranna vallas ning pärast viimast haldusreformi kuulub Lihula Pärnu maakonna alla, varasemalt oli see Läänemaa osa. Tegemist on justkui ajas tardunud linnaga. Tänavaruum on aeglane ja vaikne. Linn ei paista esile uusarendustega. Mõned vanemad hooned on korda tehtud, kuid seda mõõdukalt. Vähese arenduse põhjuseks on kinnisvara madal väärtus ja asjaolu, et objekti renoveerimine võrreldes uue ehitamisega omab sama ehituslikku maksumust. Omanikud ei näe, et isegi korda tehtud kinnisvara hind võiks tulevikus hüppeliselt tõusta.
Kahanemine
Lihula linna elanikkond kahaneb (Skeem 3) (2012. a. oli 1351 elanikku, 2020. aasta seisuga 1189 elanikku). Elanike arv kasvas veel kuni Nõukogude Liidu lõpuni, aga langes järsult taasiseseisvumise järel, kui kadus Lihula sovhoos. See sunnib Lihulat ja teisi kahanevaid asulaid ning linnu efektiivsemalt majandama.
Kahanemisest tingitud protsessidel on elanikkonnale paraku ka psühholoogilised tagajärjed, mis võivad väljenduda motivatsiooni puudumises, lootusetuses ja kurbuses (Sousa & Pinho, 2015). Üks linnakeskkonna kahanemise tunnuseid on hoonete tühjenemine ning unarusse jätmine, mis ühelt poolt mõjutab kinnisvara hindu ja üleüldist ruumiimidžit (Skeem 4). See võib mõjuda negatiivselt elanike kohatunnetusele, mis omakorda võib vähendada initsiatiivi tegutseda oma linna nimel aga ka peletada eemale uusi potentsiaalseid elanikke, kellel võiks olla soov väikelinna kolida (Hackworth, 2016).
Skeem 3 Lihula rahvastiku kahanemine. Autori koostatud Andmed: Statistikaamet
28