Page 27 - Lihula viinavabrik

20. sajand
Pärast Eesti Vabariigi iseseisvumist ei toimunud Lihulas koheselt väga suuri muutusi, kuid veidi hiljem hakati rajama Rapla-Virtsu raudteed ning 1931. aastal avati Lihulas raudteejaam. Raudtee kulgemine Lihula idapoolses servas andis tõuke uue konkureeriva tänava tekkele, mille nimeks sai Jaama tänav. Muutused, mida selline oluline linnaehituslik sündmus kaasa tõi, on tuntavad veel tänapäevalgi. Raudteejaama tõttu algas Tallinna maantee ning raudtee vahelisel alal elamute ehitus. Esimese Eesti Vabariigi ajal peatänava hoonestus säilis. Suurimaks muudatuseks oli uue silikaattellistest moodsa koolimaja ehitus (valmis 1937) Jaama tänava ristil (Orro, 2015). Hilisemal sovhoosiperioodil andis raudtee konkreetse tõuke tööstusala arengule Lihula lõunapoolsel künkal, mida tänapäeval nimetatakse KEKi mäeks.
1964. aastal avati uus keskkoolihoone, kuid see jäi ainsaks tähendusrikkamaks hooneks Jaama tänaval (R. Zobel, 1976). 1968. aastal raudteeliiklus katkes ning Tallinna mnt muutus ainsaks domineerivaks tänavaks, lõpetades seeläbi linna raudteejaama suunalise arengu. Seetõttu sai peatänav suurema koormuse osaliseks, sest muidu rongiühendust kasutanud reisijad ning muud tarned liikusid nüüd mööda Tallinna maanteed.
Tähelepanuväärne areng Nõukogude liidu perioodil oli muinsuskaitse valdkonnas, kui üheks olulisemaks ettevõtmiseks oli Lihula kaitsevööndi nimetamine (Skeem 1). See, koos suurenenud transiitliiklusega peatänaval, käivitas Lihula ümbersõidu ehituse 1970ndate lõpus. Eesmärk oli Lihula peatänav hävimisest päästa, sest niivõrd suur liiklusmaht oleks peatänava telje ära lõhkunud (Orro, 2015). Tänu ümbersõidu loomisele hakkas Lihula ümbersõidu suunal ka kasvama, kuid see lõppes Nõukogude liidu lagunemisel (Skeem 2).
Raudtee kunagise olemasolu ning tööstusala tagajärjel on Lihula tänavavõrgustikust moodustunud ruum pigem iseloomulik lapitekile, kus domineeriv osa on tühermaa, mida ilmestavad üksikud eramajad. Peatänava poole on ehitus tihedam ning raudtee poole hõredam. Tänase päevani on veel üksikud tööstussäilmed endise raudtee ääres alles – näiteks Narma vaibavabrik. Lihulal on kunagi olnud suured plaanid arenguks ja kasvuks, kuid täna pole see enam võimalik ning tuleviku perspektiivis on see ka lootusetu. Lihula territoorium on seetõttu ebamõistlikult suur.
Võib tõdeda, et tänu nõukogudeaegse resoluutsele miljööväärtuslike huvide kaitsmisele ja küllap ka raha puudusele on Lihula peatänav oma põhiolemuses suuremas osas säilinud. Ehitustegevus Lihulas jätkus, kuid pigem Lihula peatänavast eemal.
26