Page 11 - Lihula viinavabrik

dünaamilised. Iga olukord on ainulaadne ja nõuab vastavat lähenemist. Ehituspärandi taaselustamisel kui ka sellega seonduva avaliku ruumi planeerimise puhul on osapooli mitmeid. Igaühel on oma vaatepunkt ja arvamus. Mõnikord on osapooled kardinaalselt erinevatel seisukohtadel. Väga tihti ei leitagi hoonele sobivat otstarvet.
Kahaneva piirkonna ruumilisse planeerimisse tuleb suhtuda laiahaardeliselt, arvestada erinevate osapooltega, säilitada seda, mis on oluline ning pigem mõelda sellele, kuidas oleks võimalik kohalikku kogukonda oma kodukandi kuvandi loomisse kaasata. Tuleks otsida võimalusi, kuidas võimendada ja toetada olemasolevaid ettevõtmisi (Rahandusministeerium, 2015) (Saginor & Newman, 2014). Selline mõtteviis ei hõlma ainult ühte kaitse alla kuuluvat objekti, vaid tegeleb ka muude iseärasuste ja võimalustega, mis piirkonnas on. Tänu sellele on ehituspärandil oluliselt laiem võimalus muuta asula keskkond atraktiivsemaks nii piirkonna elanikele kui ka potentsiaalsele külastajale. Ehituspärandil on võimalus olla piirkonna jätkusuutliku arengu käivitaja (Talk & Raie, 2020). Kõige olulisem ehituspärandi päästmisel on eelkõige leida sellele funktsioon, mida planeerimine mõtestama peaks, ning võimalusel ka uus tähendus, mis vastaks paremini tänapäeva nõudmistele (Mallach 2011).
Identiteet
Ehituspärand ja muu olemasolev hoonestus on üks osa kogukonna ühisest identiteedist, see on andnud panuse kohamälu tekkesse ja omab tihtipeale sügavamat tähendust kohalikele elanikele. On tähtis, et lähenetaks taktitundeliselt ja suhtutaks teadlikkusega, kui käsitletakse kaitse all olevat hoonet või maastikku, sest uue lisamine või olemasoleva ootamatu muutmine võib pigem avaldada pahameelt kohalikus kogukonnas (Jenks, 2008) (Hayden, 1995). Füüsiline ruum, mis ehituspärandist tekkida võib, peegeldab tihtipeale kogukonna norme ning omavahelisi suhteid (Schein, 1997). Sageli on märgata, et mõne hoone eest on rohkem hoolt kantud ning mõni on täiesti tähelepanuta jäänud. Ehituspärandi haldus ning seeläbi üldise linnaruumi tervendamine ei saa olla ainult kohaliku omavalitsuse ülesanne, vaid peaks eelkõige väljenduma ühise eesmärgina (Alatalu, Pärand ja inimõigused, 2019). Ehituspärandi korrastamine aitab tugevdada koha identiteeti ning võib mängida olulist rolli piirkonna ja kogukonna elustamisel (Ryberg-Webster, 2016).
Valga olukord
Ehituspärandi hääbumise olukord leiab aset ka Valgas, kuid oluliselt drastilisemalt. Seal on kohalik omavalitsus võtnud eesmärgiks räämas ja ohtlike ehitiste lammutamise, sõltumata sellest, et Muinsuskatseamet neid takistada üritab (Suviste, 2017) (Kond, 2019). Ei ole välistatud, et olukord Lihulas võib jõuda sarnasesse punkti, kui jõutakse tõdemuseni, et peale lammutamise midagi muud ette võtta ei suudeta.
Valga keskväljakule (nagu ka Lihula peatänavale) korraldati Hea avaliku ruumi konkurss. Konkursi tulemusena sai Valga keskväljak uue lahenduse, kuid ümbritsev linnaruum väga palju ei muutunud. Alternatiivse lahenduse Valga keskväljakust on pakkunud ka Ann Kristiini magistritöö. Seal uuris ta võimalust, kuidas kogukonna kaasamisel keskväljakut ümbritsevad räämas hooned kasutusele võtta, et elavdada keskväljakut. Selleks viis ta läbi osalusprojekti kohalikega, mille käigus selgus, et
10