Page 7 - Lääneranna Teataja 2021/38 ja Lumehelbeke 2021/2

KESKKOND
LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 4 (38) 2021
7
Kaevuvee kvaliteet vajab jälgimist
Elina Jantson ja Kaja Lotman
Keskkonnaamet
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) tähistab alates 1993. aastast iga aasta 22. märtsil veepäeva, et pöörata tähelepanu veele kui loodusvarale ja vee tarbi-
misele. Umbes 2/3-l inimkonnast ei ole head ligipääsu joogiveele.
Puurkaevud
Lääneranna vallas on palju hajaasustusega piirkondi, mistõttu paljude majapidamiste joogivesi tuleb isiklikest puurkaevudest. Tänapäeva puurkaevude sügavused on väga varieeruvad ja sõltuvad piirkonna kivimikihtide omadustest, veekihtide veeandvusest, nende paiknemisest maapõues ja vajaminevast vee kogusest. Sügavamad puur- kaevud võivad ulatuda isegi 300 meetri sügavusele, mada- lamad jäävad alla 20 meetri. Lääneranna vallas on pea- miseks kasutatavaks veekompleksiks ehk kihiks,
millest vett ammutatakse, Siluri-Ordoviit- siumi veekompleks, mis on maapinnale lähim. Sellesse rajatud puurkaevude sügavused jäävad Keskkonna-
registri andmetel vahemikku 10–230 meetrit.
Puurkaevude rajamisel lähtutakse sellest, kus on koguse ja omaduste poo- lest parim veekiht. Vanad salvkaevud võivad olla väga madalad ja toituda peamiselt sademeveest,
mis ei ole joogiveeks parim. Sellepärast eelis- tatakse puurida puur- kaevud tänapäeval pigem natuke sügavamaks, et vältida maapinnalt tuleneva reostuse sattumist joogivette.
Regulaarne vee analüüs on soovitatav
Kodumajapidamiste puurkaevude üle Keskkonna- amet seiret ei tee ja nende joogivee kvaliteedi kohta meil andmeid ei ole. Keskkonnalubadega puurkaevude põhja- vee analüüsidest selgub, et paljudes neist on fluoriidi sisal- dus üle piirnormi. Pikaajaline fluoriidirikka vee tarvita- mine võib lastel põhjustada hambafluoroosi ehk hamba- emaili kahjustumist. Puurkaevu omanikel on soovitatav tellida regulaarselt oma puurkaevu vee analüüs, et märgata muutusi joogivee kvaliteedis ja paigaldada puhastussead- meid, kui selleks on vajadus. Pärnumaal teevad analüüse näiteks Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Pärnu osakond ja Pärnu Vesi. Paljud meile ohtlikud ühendid ei lõhna ega maitse imelikult ja nende tuvastamine ongi võimalik ainult analüüsi teel. Nii on ka fluoriidiga.
Mis on fluor ja kuidas see mõjub inimese tervisele?
Fluor on põhjavee looduslik ühend, kuid siiski on joogi- vee fluoriidisisaldusel oluline mõju inimese tervisele, esmajoones hammaskonna seisundile. Väikestes annustes toimivad fluoriidid kaariest ennetavalt, muutes hamba- emaili vastupidavamaks hapetele, kuid liigne sisaldus vees
võib põhjustada hambafluoroosi.
Vee-ettevõtted kasutavad fluoriidi sisalduse vähenda- miseks puurkaev-pumplatesse paigaldatavaid pöörd- osmoosi seadmeid. Osa põhjaveest suunatakse seadmesse puhastamisele, seejärel segatakse puhastatud vesi kokku mittepuhastatud veega ja selle abil vähendatakse fluoriidi- sisaldust joogivees. Lääneranna valla vee-ettevõte AS Matsalu Veevärk on enamikesse veetöötlusjaamadesse ka sellise seadme rajanud.
Kodumajapidamise puurkaevu omanikul aga selliseid võimalusi pole. Sel juhul saab fluoriidi hulka vähendada ainult tarvitades teistsuguseid veeallikaid, näiteks pudeli- vett, või kasutades mõnest väiksema fluoriidisisaldusega kaevust ammutatud vett. Kodused veefiltrid ega vee keet- mine fluoriidi filtreerida ei aita.
Kaevuvee kaitsmine välise reostuse eest
Erakaevude tegemisel tuleb kind- lasti mõelda ka sellele, kuidas kaitsta kaevu vett välise reos-
tuse eest.
Lääneranna vallas on päris palju kaitsmata ja nõr- galt kaitstud põhjaveega alasid. Omapuhasti ehi- tamise nõuded kehtestab iga vald eraldi, kooskõlas kehtivate seadustega. Lääneranna vald on oma ühisveevärgi ja kanalisat- siooni arengukavas välja toonud, et nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega aladel tuleb kasutada bioloogi- lisi väikepuhasteid või kogumis-
mahuteid.
Selleks, et vältida oma salv- või puurkaevu vee reostamist, tuleks jälgida päris mitut asja. Kaevudel on kas hooldus- või sanitaarkaitseala, mis moodus- tatakse põhjavee kaitsmiseks reostamise eest. Sanitaar- kaitsealal on vee puhtuse säilitamiseks keelatud majandus- tegevus ja põhjavett ohustavad tegevused (kuivkemps, sõnnikuhunnik, karjatamine, väetiste hoiustamine jne). Vanematel puurkaevudel on enamasti 50-meetrine sani- taarkaitseala, uuematel puurkaevudel ja salvkaevudel aga
10-meetrine hooldusala.
Kuja arvestamine
Lisaks kaevule tuleb arvestada ka kujaga. Kuja on mini- maalne kaugus hoonest või kaevust, kuhu võib rajada reoveepuhasti. Omapuhasti minimaalne kuja on 10 meet- rit, kinnisel või maa-alusel puhastil 5 meetrit. Omapuhasti peab paiknema joogiveekaevu suhtes allanõlva ning põhja- vee liikumissuuna suhtes allavoolu.
Oma kodu jaoks parima lahenduse leiab maaomanik koostöös kohaliku omavalitsusega ja kaevusid või reo- veesüsteeme rajavate ettevõtetega. Internetis on olemas ka mitmeid häid sellekohaseid juhendeid.
Foto: Kaja Lotman