Page 6 - Lääneranna Teataja 2019-22

6 LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 22 / NOVEMBER 2019
» Kuhu hakatakse abivajajaid evakueerima, kui selleks
vajadus tekib?
Vastab Lääneranna valla abivallavanem Andres Annast: “Lääneranna vald suudab hädaolukorras pakkuda ajutist peavarju 950 inimesele. Kokku on meie vallas seitse evakuatsioonikohta: Lihula lasteaed, Varbla, Virtsu, Koonga, Lõpe, Metsküla ja Kõmsi kool.
Saame tuttavaks: Lääneranna Vallavalitsuse planeeringu- ja arendusspetsialist Kaire Koitne
PERSOON
Lugeja saadetud küsimused ajendasid meid koostama kokkuvõtliku artikli sellest, kuidas elanikud saavad ise kriisiks valmistuda.
Loe lähemalt lk 8.
Kaire Koitne on sündinud 8. augustil 1956 aastal Tallinnas, Nõmmel. Õppis Tallinna 34. Keskkoolis kaheksa aastat, misjärel suun-
dus Tallinna 24. Keskkooli tarbekunstiklassi ning seejärel, keskkooli lõpetades Eesti Riik- likku Kunstiinstituuti arhitektuuri erialale, mille lõpetas 1981. aastal.
Läänemaa ja saartega on Kaire tuttav juba kesk- kooli ajast, kui osales suviti Illustes toimunud maalimislaagrites. Nendest on jäänud hinge midagi
väga olulist.
Esimene erialane töökoht oli juba instituudis õppimise kõrvalt Eesti Maaehitusprojektis, seejärel töötas Kaire üle 10 aasta Tallinna Laustekstiili Teadus-Tootmiskoondise “Mistra” projekteerimisbüroos, kus koostati kergetööstus- ettevõtetele tootmishooneid paljudesse kohtadesse Eestis (Vändra, Viljandi, Raasiku, Pärnu jne). Eesti taasiseseis- vumisel lõpetas “Mistra” tegevuse ja Kaire asutas oma pro- jekteerimisfirma, kuid lepinguliste tööde kaudu kutsuti ta Tallinna Kristiine linnaosa arhitektiks, et omandireformist tingitud maa- ja ehitustegevuse plahvatuslikku olukorda lahendada. Kristiine linnaosa arhitektina töötas Kaire samuti üle 10 aasta. Seal püüdis ta saavutada tasakaalu
olemasolevate aedlinnale iseloomulike väikeelamute ning uusarenduste korterelamute vahel.
Sealt edasi järgnes tõsine töö Keila linna arhitektina. Ligi 10 aastat väikelinna arengu ja planeerimisega seotud tegevust korraldades ning oma mõtteid ja ideid panustades on selles väikelinnas mõndagi muutunud. Keilast suundus Kaire Lääne-Harju valda planeerimispetsialistiks, kust mõne aja pärast kandideeris Lääneranna valda planeeringu- ja arenduspetsialisti ametikohale.
Valitud planeeringute ja arengutega tegelema Lääneranna piirkonnas, on Kaire valmis siia panustama oskusi ja koge- musi, sest selle piirkonna olemus meeldib talle väga.
Kairele on meri ja loodus väga südamelähedased, samuti peab ta lugu ajaloolistest väärtustest ja kohalikest traditsioo- nidest ning nende kõrval ka ehitatud hea elukeskkonna kavandamisest. Need ongi teemad millega ta hakkab tege- lema koos kogukonnaga uue üldplaneeringu koostamisel.
Kaire on Eesti Planeerijate Ühingu liige ja omab planeerija tase 7 kutsetunnistust.
Kaire on ema täiskasvanud pojale ja tütrele ning vanaema tütretütrele ja kahele tütrepojale.
Kelmid meie ümber ehk miks me saame petta?
ELU
Evelin Engel-Lepp
Piirkonnapolitseinik
Raha on pettureid alati ligi meelitanud. Kui 13. sajandil nähti vaeva võltsmüntide vermimisega, siis tänapäeval on raha väljapetmiseks võimalusi kordades ja
kordades rohkem.
Niisama kiiresti kui areneb tehnika, suudavad petturid leiutada uusi ja uusi võimalusi, kuidas inimestelt raha kätte saada. Pettused ulatuvad lihtsatest ja selgesti läbinähta- vatest tegudest suurte ja keerukate skeemideni. Nii nagu kogu muu elu on koondunud järjest rohkem internetti, on hoogustunud ka internetipettused. Neist levinumad on praegu erinevate suurvõitude petukirjad meilidele, inter- netist kauba ostu sooritamisel võimalus petta saada, samuti erinevad laenupakkumised. Lisaks ka telefonikõned, milles lubatakse oma raha investeerimisel suuri kasumeid teenida, seejärel viiakse inimene usutava jutuga niikaugele, et ta on valmis avalikustama oma isikukoodi, pangaandmed ning muu info, mis petturil vajalik. Teine variant on ka ise oma raha ülekandmine tundmatule kontole, lootuses saada suurt kasumit. Ehkki kõigist eelpool nimetatutest on ava- likus meedias väga palju räägitud ning pettuste eest hoia- tatud, satub ikka ja jälle inimesi petturite ohvriks. Inimesed lähevad kelmide õnge, sest nood on väga head psühholoo- gid ning mängurid. Nad on osavad laveerijad, kes oskavad oma sorava jutuga inimeste usaldusega manipuleerida, nad suudavad esitada fakte, millega jätavad endast kompeten-
tse inimese mulje – nende jutt klapib laias plaanis alati, nii et inimene ei hakkagi mõtlema.
Kelmide õnge satuvad väga erinevad inimesed. Mõned on väga suures rahahädas ning lähevad meeleheitel olles kergesti ettesöödetud konksu otsa, mõni oma suures rahaahnuses raha korralikult teenima panna jääb ilma sel- lestki, mis olemas on. Siinkohal tuleb meelde tuletada seda, et mida kergemini ja suuremat raha teenida lubatakse, seda kahtlasem see on, ning enne kui otsustate oma raha kuhugi investeerida, tuleb hoolikalt järele mõelda, paku- tava investeeringu tausta kontrollida, vajadusel lähedaste või spetsialistidega asja arutada. Praegu levib petuskeem, kus helistatakse erinevatelt telefoninumbritelt ning paku- takse suurepärast teenimisvõimalust oma raha kuhugi fir- masse investeerides. Kõned on nii vene- kui ka eestikeelsed ning kasutatakse täiesti tavalisi eesti suunakoodiga tele- foninumbreid, nii lauatelefoni kui ka mobiilinumbreid. Inimesed, PALUN ÄRGE MINGE SELLISTE PETTUSTE ÕNGE! Ärge hakake helistajaga mingit infot vahetama, kõige vähem oma isikuandmete, pangakonto ning muude teile esitatavate isiklike küsimuste kohta. Lõpetage kõne ning blokeerige helistanud number.
Samuti meilile tulnud teade Teile ootamatult saabunud pärandusest kuskil tundmatul maal või megakasu toovast
Foto: Kristina Kukk