Page 5 - Lääneranna Teataja 2019-22

Lugeja küsib, ametnik vastab
Selleks, et muuta Lääneranna Teataja paberlehe sisu veelgi huvitavamaks ning kaasata selle valmimisse ka valla kodanikke, otsustasime alustada uue rubriigiga “Lugeja küsib, ametnik vastab”.
Esimesed küsimused laekusid ajalehe toimetusse kohe, kui lehed lugejateni jõudsid ning kuivõrd mõlemad teemad olid toimetaja hinnangul niivõrd olulised, otsustati seekord vastata mõlema kodaniku küsimustele.
Julgustame siinkohal valla elanikke saatma oma küsimusi ka edaspidi Lääneranna Teataja toimetuse e-postile ajaleht@laaneranna.ee.
LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 22 / NOVEMBER 2019
5
» Miks ei saa ratastooliga inimesed Lihula Kultuurimajja ja millal see olukord paraneb?
Vastab Lääneranna valla abivallavanem Andres Annast. Lihula Kultuurikeskuse hoone on ehitatud aastal 1990, mil liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumis- võimaluste normatiivid erinesid tänapäevast. 2018. aastal valminud Lihula Kultuurimaja rekonstrueerimise projekt näeb ette hoone ühele küljele puudega inimeste erivaja- dustega arvestava sissepääsu loomise. Praegu ei ole teada, millal rekonstrueerimistöödega alustatakse.
Kokkuleppel kultuurikeskuse personaliga on ratastooli kasutaval isikul võimalik siseneda hoonesse hoone tagumi- sel küljel asuvast uksest. Kultuurikeskuse direktori Tiina Lobja sõnul ollakse enamasti sellest teadlikud ning seda võimalust kasutatakse.
Loodusjõud näitasid Lõuna Eestis ja eriti Võrus, et meie infrastruktuur on võrdlemisi haavatav. See oli pisike kriis aga tegi palju pahandust. Toimunu ajendas esitama
mõned küsimused, kuidas meie koduvallas analoogseteks loodusõnnetusteks valmis ollakse. Juhtunud aluseks võttes on küsimused järgmised:
» Millistest tanklatest Lääneranna vallas on võimalik elektrikatkestuse korral kütust tankida?
Vastab Lääneranna valla kriisikomisjoni aseesimees Martin Tee: “Lääneranna vallas selliseid tanklaid ei ole, kuid lähim tankla, mis on varustatud alalise elektrigeneraatoriga asub Pärnus aadressil Laki 8 (Olerex).”
» Kuidas on tagatud vee- ja soojavarustus valla tiheasus- tuspunktides elektrikatkestuse korral?
Vastab AS Matsalu Veevärk tootmisjuht Meelis Grichin: “AS Matsalu Veevärgil on olemas üks alaline generaator Lihulas ning 2–3 varugeneraatorit Märjamaal. Kõikides Matsalu Veevärgi pumbamajades saab vajaduse korral kasutada generaatoreid. Enamikel reoveepuhastusjaa- madel on samuti olemas võimalus kriisi korral ühendada jaam generaatoritega.”
Kaugküttevõrk on Lääneranna vallas ainult Lihula linnas. OÜ Lihula Soojuse juhatuse esimehe Tõnu Teesaare sõnul on ettevõte varustatud generaatoriga. Siiski tasub märkida, et tarbijate radiaatorites oleva vee ringluse tagamiseks peavad tarbijatel üldjuhul omal olema generaatorid, mis hoiaksid pumbad töös. Teistes tiheasustuspunktides peavad korteriühistud või eramajade omanikud hoolitsema ise selle eest, et neil oleksid olemas varuks voolu- või kütteal- likad.
» Kui kaua püsib üleval side ja andmeside operaatorite pakutavates võrkudes valla territooriumil?
Vastab Telia esindaja Raigo Neudorf: “Lääneranna vallas katab Telia mobiilsideteenuseid enam kui kümne mastiga. Kõigile mastidele on loodud mobiilse generaatori lisamise
võimalus. See tähendab, et elektrikatkestuse korral oleme valmis olulisemaid tugijaamu toitma liikuvate generaa- toritega. Lisaks on mastid varustatud akutoitega, mis elekt- rikatkestuse korral aitab hoida neid töös kuni paar tundi.
Vastab Elisa meediasuhete spetsialist Taavi Teder: “Elisas jälgitakse sidevõrku 24/7 ja tugijaama rikke ilmnemine on meile kohe näha. Sarnastes tormiolukordades on prioriteet tagada inimestele kõnelevi ja seepärast lülituvad Elisa tugi- jaamad elektririkke ilmnedes otse akudele ja säästurežii- mile, et tagada võimalikult pikk kõnelevi kestvus. Suure- mate rikete puhul on meil võimekus kohe reageerida ja sell- eks on meil spetsiaalne meeskond, kes vajadusel viib tugi- jaama üle generaatori toitele. Hiljutise Lõuna-Eesti tormi näitel võime öelda, et piirkondliku katkestuse puhul oleme suutlikud kõneteenust tagama rohkem kui viieks päevaks.”
Vastab Tele2 tehnoloogiaüksuse juht Tanel Sarri: “Kõikidel Tele2 tugijaamadel on olemas akud, mis elektrikatkes- tuse korral suudavad varustada tugijaama elektriga üld- juhul 2–4 tundi. Tele2-l on üle Eesti olemas ka tehnikute meeskond, kes saab vajadusel kiiresti tehnilist tuge pak- kuda ning varustada kriisiolukordades olulisemad tugi- jaamad generaatoritega, mille abil tagatakse tugijaamade varustatus elektriga.”
Kõik sideoperaatorid tõid välja, et inimene saab sideteenuse katkestuseks valmistuda, varudes endale energiaallikaid (akud, patareid, akupangad), mille abil saab pikemaajalise elektrikatkestuse korral eri seadmeid töös hoida. Selleks, et ulatusliku elektrikatkestuse korral säästa oma nuti- seadmete akut, tuleks seadmes välja lülitada funktsioonid, mis akut tühjendavad (WiFi-võrk, mobiilne internet jne). Samuti võiks kodus olemas olla patareitoitel raadio, kust sidekatkestuse ajal uudiseid kuulata. Lisaks toodi välja paar lihtsat põhimõtet, mille abil on võimalik mobiililevi kvali- teeti tõsta ka kehvades tingimustes: raadiosignaal levib alati paremini avarates ja kõrgemates piirkondade ning välitingimustes; kui hädaabikõne ei lähe läbi, siis eemal- dada telefonist SIM-kaart või teha telefonile restart ning helistada hädaabisse enne PIN-koodi sisestamist.
» Kas valla suuremad ja tähtsamad asutused (vallavalit- sus, arstipunkt, kauplused jne) on selliste ootamatute asjaolude vastu kindlustatud avariisüsteemidega?
Vastab Lääneranna valla kriisikomisjoni esimees Mikk Pikkmets: “Kahjuks ei oma me hetkel infot selle kohta, kas vallas tegutsevatel arstidel või kauplustel on olemas var- ugeneraatorid, kuid Lääneranna Vallavalitsusel on üks generaator, mida saab kriisiolukorras kasutada.
Lääneranna vallas on loodud kriisikomisjon, kuhu kuulu- vad lisaks vallavalitsuse liikmetele ka Kaitseliidu, Pääste- ameti, SA Pärnu Haigla, AS Matsalu Veevärk ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajad, kes hindavad riske ja vajadusel teevad Lääneranna Vallavalitsusele ettepaneku vahendite soetamiseks või tegevuste elluviimiseks.”