Page 2 - Lääneranna Teataja 2018-7

2 LÄÄNERANNA VALLA TEATAJA / Nr 7 / JUUNI 2018
VALITSUS
Lääne Elu artiklis toodi välja vallavanema väide, mille kohaselt riikliku rahastamise kohaselt peaks olema Lääne- ranna vallas kolm kooli. Lause mõte oli, et riigi poolt eralda- tava haridustoetuse aluseks on Lääneranna vallas kohapeal õppivate laste arv. Läänerannas õpib praegu 470 õpilast. Antud õpilaste arvuga on riikliku rahastusmudeli kohaselt võimalik pidada vallas kolme üldhariduskooli.
Läänerannas seevastu tegutseb seitse üldhariduskooli ning nende majandamiseks kasutatakse nii riigi eraldatud hari- dustoetust kui ka valla enda eelarve vahendeid. Haridus- asutused on valla eelarves kõik ühel real ja nii ei ole võima- lik välja tuua eraldi kolme kooli nime, mis justkui tegut- seksid riigi vahenditega, või nelja kooli, mis tegutseksid ainult valla toel.
Valla arengukava koostamine käib ja koos on käinud nii haridusasutuste juhid kui ka volikogu komisjonid. Oleme veendunud, et aruteludest selgub tõde ja nii saavad aren- gukavva kirja haridusvõrgu selged sihtmärgid ning võima- likud probleemkohad. Üks märksõnadest on õpilaste miinimumarv koolides. Võttes aluseks riigi poolt eralda- tava haridustoetuse reegleid ning valla võimekust koole täiendavalt rahastada, on vallavalitsus teinud ettepaneku kehtestada 6klassilise kooli õpilaste miinimumarvuks 18 õpilast ja 9klassilisele 36 õpilast. Nende piirarvude mõtteks on vajadus selgelt välja tuua asjaolud, milliste tingimuste juures on vallal võimekust piirkonna kooli pidada ja kust maalt tuleb piir, millest edasi peetakse kooli juba valla teiste ülesannete arvelt!
Arutelude käigus on kõige rohkem räägitud Metsküla Alg- kooli kui ühe kõige väiksema kooli sulgemisest. Lihula vallas
Poliitikast ja “poliitikast”
Rait Maruste
Nelja Valla Ühisjõud
Lääneranna Teataja maikuu numbris andis vallava- nem teada valla plaanidest arengukava ja eelarve- strateegiate koostamisel. Tore, seda me opositsioonis ka
rõhutasime ja taotlesime. Seega, kallid valla inimesed – lööge kaasa ja arvake. Veel kord, arengukavast sõltub suuresti elu meie koduvallas, mida seal tehakse või tege- mata jäetakse ning kuhu valla raha läheb.
Oma kirjutise lõpuosas võtab vallavanem kõneleda ja nuhelda opositsiooni. Ta ei ole rahul meiekandi lehtedes ilmunud lugudega ja paneb kahtluse meile, nagu oleks see meie algatatud. Vallavanem võib omatahtsi korralda- da-kirjutada oma valla lehes. Ja seda võimuliit tõesti on ka efektiivselt harrastanud. Kuid peaks mõistma seda, et aja- kirjandusvabadusega riigis, milleks me oleme, ei saa keegi (päris)ajakirjanikele ette kirjutada, mida, millest ja kuidas nad kirjutavad.
Täpsemalt väidab vallavanem, et “aktiivsed opositsiooni- liikmed on esitanud kaebusi nii politseile kui ka meediasse. Politsei ei ole korruptsiooni tuvastanud”. Teades niigi, et keegi meist seda teinud ei ole, küsisin selle kohta enne kir- jutama asumist kolleegidelt veel üle. Keegi midagi taolist ei kinnitanud. Seega, kuna süüdistus on esitatud avalikult, siis ootame vallavanemalt ka avalikku selgitust, miks ja millele toetudes selline süüdistus esitatud on, ja ka vabandust, kui süüdistus alusetu on.
kehtinud põhimõtte järgi oli 6klassilise kooli õpilaste miini- mumarvuks seatud 12. Sel õppeaastal oli Metsküla Algkoo- lis 20 õpilast, kellest 10 olid kodulähedases koolis õppimas ning teised käisid koolis kaugemalt. Võiks justkui öelda, et kui Metsküla Algkoolis käiksid ainult sealse piirkonna lapsed, siis olnuks vallal keerulised otsused tänaseks juba tehtud. Metsküla Algkoolis antakse väga head haridust ning kooli soovitakse tulla kaugemalt õppima! Ennustamine on tänamatu tegevus, kuid saab väita, et Metsküla koolil on täiesti võimalik tegutseda suurema miinimumarvuga kui 12 õpilast! Kas miinimumarvuks saab 18 õpilast või sellest väiksem arv, selgub arengukava koostamise käigus. Oluline on, et kõigil vallaelanikel oleks selge, millises seisus valla koolid parasjagu on. Muidu on kahjuks võimalik Vatla küla stsenaarium, kus Vatla koolis käis küla 16 noorest ainult 9. Et Hanila vallas oli seatud kooli õpilaste miinimumarvuks 12, siis tuli vallal võtta vastu valus otsus Vatla kool sulgeda.
Kirjutasin eelnevalt, et valla ülesanne on teha valikuid: mõned valikud on lihtsamad, mõned keerukamad. Sama- moodi peame me kõik oma elus valikuid tegema, kuid samas julgen väita, et Lääneranna lapsevanemad võivad olla rahulikud ning keegi ei pea hakkama valla seniste otsuste pärast langetama otsust, kas vahetada oma lapse kooli või mitte. Küll on tõsine küsimus, kas lapsevanemad tahavad oma lapsi panna elukohale kõige lähemasse kooli või on nende soov viia laps kooli kodust kaugemale. Ja kas turvalises kodulähedases väikeklassis saadav haridus on kehvem kui maakonnakeskuse suurkoolides antav? Pigem mitte!
Mis puutub toimunud meediateenuse hankesse, siis jääme enda juurde, et sellega rikuti hanke ajal olnud ja kehtivat korda, sest hankemenetluses pole vahet, kas tellitakse teenust või soetatakse vara. Tähtis on selle maksumus ja seda ületati, ilma et hanget oleks volikogule kooskõlasta- miseks esitatud.
Kirjutise lõpus kutsub vallavanem üles pöörduma huvi- pakkuvates asjades otse valla juhtkonna poole, kas paberil või e-kirjaga. Igati demokraatlik ja asjakohane pakkumine. Toimisin enam kui nädal tagasi nii ka mina, pärides voli- kogu esimehelt ja vallavanemalt, kas Lääneranna vald on taotlenud Sotsiaalministeeriumist toetust esmatasandi ter- visekeskuse rajamiseks. Toetuste kogumaksumus on enam kui 85 milj eurot, suur raha. Väga paljud vallad on seda juba teinud, esimene voor on juba läbi. Sõelale on jäänud väik- sematest kohtadest näiteks Vinni, Kilingi-Nõmme ja Oris- saare.
Valla juhtkonnalt ma vastust pole saanud. Pole ka täheldanud ühtegi, ei suulist ega kirjalikku kinnitust sel- lest, et vald oleks toetust taotlenud ja plaaniks tervisekes- kust ehitada. Seega, kallid valla, eriti Lihula elanikud, nii vajalikku tervisekeskust ilmselt lähiajal Lihulasse ei tule. Või kui kunagi tuleb, siis peate selle ise kinni maksma.
Kindlasti peab aga valla juhtkond Teile selgitama, kuidas asjad tervisekeskusega seisavad ja olema saavad.