Page 15 - Lääneranna Teataja 2018-7

LÄÄNERANNA VALLA TEATAJA / Nr 7 / JUUNI 2018 15
pole olnud jaksu osta silotootmise tehnikat, aga praegu- seks on sellest saanud hoopis müügiargument – heina söö- vate lehmade piimal on hoopis teine maik! Tean, et heinale üleminekust unistavad praegu mitmed mahetalud, meil on see luksus tänu vaesusele vabalt käes,” muigab perenaine.
Sepa talu piimakarjas on 13 piimaandjat – põnev kari, sest siin on nii Eesti maatõugu (ohustatud loomatõug!), Eesti hol- steini kui Eesti punast tõugu veiseid. Perenaise – ja kõigi talukülastajate – lemmik on Lemmik, rahulik maatõugu lehmaproua, kes õõtsub tulijale sõbralikul sammul ligi ja loodab tolle sõrmede vahelt oma kareda keelega maitsvat leivapala leida.
Pärandroosid ja mesilased
Panga talu perenaise Silva Tamsalu ellu tulid mesilased ja roosid ise, justkui vajalik kingitus õigel hetkel. Seitse aastat tagasi, kui naise elus oli parasjagu keeruline aeg, lendas pere õuele mesilaspere. Sumisejatega tegelemine hakkas perenaisele ootamatult palju rõõmu pakkuma. Aasta hiljem viis elu ta kokku roosidega. „Roosid panid mu silmad jälle särama!” ütleb Silva. Suur roosikirg on perenaist innusta- nud kogu vabariigist oma aeda kokku koguma kõiki Eesti aretajate roosisorte – nii on tal praeguseks unikaalne Eesti pärandrooside aed, kus näha kõik 67 Eestis aretatud roo- sisorti. Teist sellist eraaeda pole, Eesti rooside kollektsiooni võib näha veel vaid Tallinna botaanikaaias, kuid ka seal pole kõiki sorte mis Silval.
Peale Eesti sortide kasvab Panga talus vanu pargiroose, mis kogutud mõisaaedadest, ja valik teisi okkalisi (okasteta
roos veel lisaks). Külastajate lemmik on sulni roosimoosi lõhnaga Hansa hekk, mis taluaeda ümbritseb, ning uhke Kurista roosihekk maja ees.
Panga talu otsib kiiretel aegadel abilisi, kuid suures osas on see uhke kollektsioonaed Silva ja tema pere töö vili. Silva on üks väheseid, kes kasvatab roose nii, et silmab need ise pookealustele. Veel haruldasem praktika on, et roosikas- vataja silmab roosi oma kasvatatud alusele – Silva roosiaias kulub seemnest istiku saamiseni 5–7 aastat!
Küllap annavad roosid oma nüansi ka Panga talu meele, mis on hele, kreemjas ja imehea maitsega. Mesilastega tegele- mine rahustab, teab Silva. Üks tema unistusi on aeda ehi- tada mesilasteraapiamaja, kus viibija saab osa mesilaste ter- vendavast suminast ja vibratsioonidest. Kuni teraapiamaja veel viibib, aitavad mesilased muul moel: annavad pererah- vale ja nende külalistele heldelt mett, suira ja taruvaiku.
Tulge tallu!
22. juulil kutsub huvilisi külla kogu Eesti peale kokku 286 talu, mida on kuue võrra rohkem kui eelmisel aastal. Neist 85 talu osaleb üritusel esimest korda. Taludes saab näha, kuidas valmib kodumaine toit ja kuidas ettevõtlikud inimesed maal elavad.
Avatud talude päeval on Lääneranna vallas avatud lisaks eelminetatud taludele veel Kõrtsi talu puhkemaja, Ranna Rantšo, Aaviku talu, Lilu talu, Kahvatu kõrtsi talu, Roosi ja Roosa, Kiisamaa seiklus- ja looduspark, Mätiku talu ning OÜ Talu ja tulu. Rohkem infot leiate www.avatudtalud.ee
Lihula neiu taastab Gruusias teeistandust
Viieliikmeline grupp endisi kontorirotte Eestist ja Leedust, nagu nad ise ennast nimetavad, asus päästma Gruusia teetööstust. Noorte entusiastide seas on ka Lihulast pärit Miina Saak, kes veel aasta alguses töötas ühe bussifirma turundus- ja müügispetsialistina.
30 aastat tagasi oli Gruusia üks maailma suurimaid teetoot- jaid, kuid 1990. aastate alguses kukkus kogu tööstus kõigest viie aastaga kokku. Pärast Nõukogude Liidu kokkuva- risemist pidi Gruusia tegelema tagajärjedega, mis see antud piirkonda tõi – kodusõda ja riigi majanduslik kollaps.
Samuti ei suutnud Gruusia tee äsja avanenud turul konku- reerida Hiina ja Sri Lankaga ning teadmiste puudus, kuidas tegutseda turumajanduses, sai enamikele ettevõtetele ja kooperatiividele saatuslikuks. Suured tehased ja istan- dused jäeti maha ning külad, mille elanike põhisissetulek tuli teetööstusest, tühjenesid järk-järgult. Kui hiilgeaegadel toodeti teed u 150 000 tonni, siis täna kõigest 2000–3000 tonni aastas. Istanduste all olnud 70 000 hektarist maast on tänaseks suur osa kas mahajäetud või üles juuritud.
2016. aastal otsustas Gruusia riik luua programmi, et päästa kas või osa mahajäetud istandustest – sellest programmist algas ka kõnealuste noorte kokkupuude teekasvatusega. Üheskoos võeti ette reis Lääne-Gruusiasse ning külastati ligi 50 mahajäetud istandust, et leida sobivad. Lõpuks valiti välja 3 maa-ala, kokku ligi 50 hektarit, mida on võimalik taastada. Tänaseks ongi ühes istanduses esimesed sammud rehabiliteerimise projekti abil tehtud: maalapp puhastatud ning mahaniidetud teepõõsastest on hakanud kasvama uued võrsed. Hetkel puhastatakse teist ning oma järge on ootamas kolmas istandus.
Foto: Erakogu
Fotod: Krista Kivisalu