Page 14 - Lääneranna Teataja 2018-7

14 LÄÄNERANNA VALLA TEATAJA / Nr 7 / JUUNI 2018
Lihula Gümnaasium ootab õppijaid mittestatsionaarsesse
õppesse
Heli Raavel
Lihula Gümnaasiumi õppealajuhataja
Kui esialgu uitmõttena välja käidud mittestatsio- naarsesse õppesse esitati 2012. aastal 17 avaldust 10. klassi astumiseks, olime hämmeldunud. Nii suurt huvi
täiskasvanute õppe vastu ei osanud me suuremates unis- tusteski näha. Õige pea selgus, et inimesed, kellel on hari- dustee mingil põhjusel pooleli jäänud, tahavad ja suuda- vad ÕPPIDA. Seda kõige sügavamas tähenduses.
Mittestatsionaarsest õppest on kuue aastaga “läbi käinud” 54 inimest, kellest kooli on lõpetanud 20. See on tegelikult üsna hea hulk ja mõistetav, sest kodu, pere ja töö kõrvalt ei ole täies mahus õppeprogrammi täitmine sugugi lihtne.
Paljudele pole keskhariduse omandamine jäänud viimaseks õppimiseks, igal aastal on lõpetajad läinud edasi õppima, mitmed neist kõrgkoolidesse. Täna, kui esimese mitte-
statsionaarse õppe lennu vilistlane on edukalt lõpetanud ülikooli, tõdeme, et oleme ajanud õiget asja ja soovime sel- lega jätkata.
Nii ootamegi mittestatsionaarsesse õppesse kõiki, kes mil- legipärast on varem õppimise katkestanud või pole seda pärast põhikooli alustanudki. Õppija vanus pole mingiks takistuseks. Ka ootame tagasi neid, kes mingil põhjusel on meie juures mittestatsionaarse õppe pooleli jätnud. Õppetöö toimub esmaspäeviti ja teisipäeviti. Oleme paindlikud, vaja- dusel rakendame individuaalset õppekava.
Dokumente võetakse kooli kantseleis vastu 30. augustini. Infot saab telefonil 512 9921.
Lääneranna valla noori tunnustati muinasjutuvõistlusel
Mais toimus Tallinna raekojas XXVI Sten Roosi nimelise laste muinasjutuvõistluse parimate autasustamine. Tänavusele konkursile laekus 239 jutukest lastelt vanuses 10–15 aastat. Žürii hinnangut arvestades kutsuti raekotta 37 parimat, kelle seas oli ka Lääneranna valla lapsi.
Sten Roosi nimelise muinasjutuvõistluse algatasid varalah- kunud poja mälestuseks tema vanemad Ann ja Ants Roos. Aastate jooksul on võistlus kasvanud suureks ning prae- guseks tuleb kümnete lugude asemel igal aastal kokku sadu muinasjutte üle terve Eesti.
Tänavusele konkursile laekus kokku 239 jutukest lastelt vanuses 10–15 aastat, millest žürii valis välja 37 parimat. Teiste seas said tunnustuse ka Lääneranna valla õpilased:
» Läänemaa Keskraamatukogu auhinna sai Lõpe Kooli õpilane Karmen Pikkmets, kes kirjutas muinasjutu “Arvuti ja raamatu lugu”
Koonga kandis voolab mett ja piima
Krista Kivisalu meemagasin.ee
Pühapäeval, 22. juulil toimub neljandat korda üle-ees- tiline avatud talude päev. Koonga külje all saab sel päeval kaeda kahe kange naise tegemisi: üks peab mesi-
lasi ja kollektsioneerib roose, teine kasvatab veiseid ja teeb imehäid piimatooteid.
Koonga külje all asuvad kaks põliste juurtega küla – Pika- vere ja Ura. Ura naabruses on säilinud muistseid asula- kohti ja Pikavere võlub tulijaid paelahmakatest laotud pikkade kiviaedadega külatanuma ääres. Neis külades saab talupäeval osa kahe naise loodud maaelumaitsetest.
Piimast jäätiseni
Sepa mahetalu perenaine Nele Tamm alustas lehmade kant- seldamist üheksa aastat tagasi, siis, kui ema suri ja temast
» Hea Lapse tüdruku auhinna võitis samuti Lõpe Kooli õpilane Triinu Pikkmets
» Ergutusauhinna sai Metsküla algkoolis õppiv Laura Ulm, kes kirjutas muinasjutu “Kuninga mure”.
Esialgsetel andmetel jäi seekordne muinasjutuvõistlus viimaseks.
jäid talu lauta kaks lehma. „Siis tuli otsustada, mida talu ja loomadega edasi teha,” räägib Nele. „Ei olnud südant loomi jätta, neist sain ma tollal suurt lohutust.” Nii hakkaski sot- siaaltöö korraldust õppinud ja sel alal töötanud naine talu pidama. Tänaseks on Sepa mahetalust saanud Eestis hästi tuntud ettevõte, kus on palgal neli inimest ja mille meiereis toodetud hapukoort, kodujuustu ja keefiri saab osta reast Tallinna poodidest ja Pärnumaa OTTi müügipäevadel. „Poo- dides on kõige parem minek hapukoorel ja kodujuustul, suudame vaevu teha selle koguse, mida vaja on,” ütleb Nele. „Laatadel küsitakse kõige rohkem grilljuustu ja šokolaadi- piparmündijäätist.”
Sepa mahetalu edu taga on suure töö kõrval ka fakt, et nemad on ühed vähestest Eesti piimatootjatest, kelle loomad on heinatoidul. Üldlevinud lehmasööt on silo. „Meil
MAJANDUS
Foto: Karmen Pikkmets