Page 81 - Lihula viinavabrik

7 Kokkuvõte
Eestis ja mujal maailmas on üha laiemat kõlapinda leidmas hüljatud ja räämas seisukorras hooneressurss. Eestis on ligi veerand meie ehituspärandist kehvas või lausa avariilises seisukorras. Piirkondlik ruumiline eripära ja identiteet ähvardab hääbuda – kohavaim on ohus. Tegemist ei ole isoleeritud probleemidega, vaid rahvastiku kahanemise kaude tagajärjega, mis on kõige kriitilisem maapiirkondades.
Tänapäevasel globaliseeruval ja muutuval ajastul on tähtsamateks ruumilisteks küsimusteks energiatõhusus ja hääbuv ruumiline identiteet. Uute tehnoloogiate tulek ja üha kiiremini muutuvad ruumivajadused nõuavad adaptiivset lähenemist. Parim viis, millegi säilitamiseks ja eluea pikendamiseks, on leida sellele uus funktsioon. Adaptiivne taaskasutus tegeleb olemasolevale uue funktsiooni leidmisega, mis aitaks pakkuda paindlikumaid lahendusi meie hääbuvale ruumi-identiteedile. Töös analüüsitakse erinevaid adaptiivse taaskasutuse vorme ning luuakse erinevate näidete põhjal raamistik, kuidas sekkumistega on võimalik olemasolevas parim esile tuua.
Käesoleva magistritöö eesmärk on leida jätkusuutlik lahendus Lihula viinavabrikule ning pakkuda Lihula linnale positiivne väljavaade, seda nii hääbuvale miljööväärtuslikule keskkonnale kui ka üleüldisele elanike arvu kahanemisest tingitud tagajärgedele.
Kahanevad väikelinnad ning hääbuv miljöö käivad käsikäes. Muinsuskaitse kaitsealad on küll olemas, kuid tihtipeale puudub visioon, kuidas selline olukord ümber pöörata. Töös analüüsitakse asukohana juba muinasajal tekkinud Lihula linna. Analüüsi käigus selgitatakse välja Lihula probleemsed kohad ja kirjeldatakse lähemalt Lihula lugu. Selle tulemusena selgub, et sõltumata veidi pessimistlikust väljavaatest, on Lihulas potentsiaalseid kohti, mida rakendada ning esile tõsta. Lihula vajab oma nišši, et üleüldises mõttes laiemal maastikul silma paista ja et mööduvat turisti linna külastama meelitada.
Turismi on võimalik vaadelda hääbuva piirkonna päästerõngana. Seetõttu uuritakse magistritöös nii Eesti kui ka välismaistel näidetel toiduturismi võimalusi, et neid rakendada Lihulas ja Lääneranna vallas. Töös selgub, et säärasel ettevõtmisel võib olla oluline võimalus Lihula ja Lääneranna valla üleüldise imidži paremaks kujundamisel. Lihula tsentraalne asukoht, lähedus Matsalu rahvuspargiga ning rikas kõrtsikultuuri ajalugu loovad selleks head tingimused. Lihula viinavabrikul olid viina põletamise ajal tugev seos kõrtside arenguga, sest sealset toodangut müüdi kohalikele kõrtsidele edasi. Tegemist oli piirkondliku ettevõtmisega. Turismi arengu võimendamisega on võimalik luua eeldusi, mis aitaksid nii Lihula hääbuvat ehituspärandit kui ka kohalikku ettevõtlust. Ükski süsteem ei saa toimida eraldiseisva elemendina, vaid vajab nii kohaliku kogukonna, kohaliku omavalitsuse kui ka investorite koostööd.
Arhitektuurses osas loodav ettepanek tegeles Lihula viinavabriku ja ümbritseva keskkonna taasmõtestamisega. Arhitektuurses lahenduses kohandati Lihula viinavabrik ümber Lihula siidrikojaks. Seeläbi taastati alkoholi tootmise funktsioon endises viinavabrikus ning avatakse võimalus toiduturismi tekkeks. Siidrikoja poolt loodud eeldused aitaksid luua konkreetsemaid pidepunkte, et ühtpidi päästa Lihula
80