Page 41 - Lihula viinavabrik

4.2 Toiduturism
20. sajandi lõpus hakkas üha enam populaarsust koguma toiduturism (Richards, 2012). Toiduturism on turismi alaliik, mille eesmärk on saada reisi ajal osa kindla toiduga seonduvatest turismitoodetest või -teenustest. Võimalike tegevuste ampluaa on lai ning ulatub alates koolitustest ning toidu isetegemisest kuni mitmekäiguliste õhtusöökideni (Lilles-Nestor, 2017). Maailmas reisib ligi miljard turisti aastas ning paljude jaoks on oluline erinevate toitude proovimine ning rahvusköögiga tutvumine reisi vältel (Kont, 2014).
Toiduturismi poole püüdleval piirkonnal või ettevõtjal on oluline oma niši leidmine, et ennast paremini turundada (Aava, 2017). Erinevate huvigruppide, kohalike kogukondade ning avaliku sektori spetsialistide kaasamine on võtmetähendusega, et leida töötavaid lahendusi. Kaasamine avab võimaluse erinevatel huvigruppidel ja kogukondadel esile tõusta, rahavoogu suunata ja seeläbi kohaliku elu parendada (Rodriguez & Fuso, 2014). Seetõttu on oluline leida pikemas perspektiivis jätkusuutlike lahendusi, mis aitaksid püsida tulevikus konkurentsivõimelisena. Väga tähtis on kohaliku kogukonna vajadustega arvestamine, et ei tekiks olukordi, kui turismi infrastruktuuri kasvades tunneks kohalik üksikisik ennast kõrvaletõrjutuna (Godfrey & Clarke, 2000).
4.2.1 Toiduturismi näited
Toiduturismi edendamine läbi piirkonna eripärade, tekitab võimalusi luua erinevaid võrgustikke ning koostöövorme. See aitab majandustegevust laiendada ning ühtlasi piirkonnal konkurentsivõimelisemaks muutuda (Rahandusministeerium, 2015). Võrgustikke luues ning koostööd tehes on võimalik teineteise turismipotentsiaali suurendada, mida on ka näha 2016. aastal loodud Eesti Toidutee puhul, mille alla on koondatud erinevad teenusepakkujad (Toidutee, 2021). Eesti siidritootjate hulgas on märgata arenguid, kus nähakse teineteises pigem kolleege kui konkurente (Eensaar, 2019).
Toiduturismi kõrval on Eestis märgata jõudsalt arenevat ning kasvavat käsitööalkoholi kultuuri (Merila, 2019). Välismaal on ennast kindlamini tõestanud toiduturismiteenused, mis on seotud alkoholiga. Nende puhul on eriti oluline elamust täiendav keskkond, mis aitaks alkohoolset toodet müüa ning paremini esile tõsta.
Asukoht ja elamus
Degusteerimiselamuse juures on toote enda kvaliteet koos oma erinevate nüanssidega tähtsalt kohal, ent samamoodi on ka ruumiline kogemus toote kõrval tähtsal kohal. Ruumi kaudu on võimalik toetada ning võimendada meelelisi elamusi, mida üks maitseelamus pakkuda võib (Albrecht, Boudreau, & Danielmeier, 2019). Näiteks, Austrias Langeloisis asub 2005. aastal Steven Holl arhitektide poolt projekteeritud Loisiumi veinimaailm (Pilt 18), mis oma asendiplaanilise paigutuse, spaa, konverentsiruumide, restorani ja majutusega võimaldab pakkuda kliendile väga laiahaardelist elamustepaketti (Joonis 5). Programmiliselt on Loisiumi hotellis jaotatud avalikud funktsioonid esimesele korrusele ning ülemisele kahele on paigutatud majutus. Sisehoovist avaneb vaade veinikeskusele, mis on omakorda ühenduses ligi 900-aastaste veinikeldritega (ArchDaily, 2008). Selle näite puhul on oluline eelkõige
40