Page 36 - Lihula viinavabrik

3.2 Lihula ja kõrtsikultuur
Lõuna-Läänemaa ja Lihula kõrtsid
Endine Lõuna-Läänemaa vald oli tuntud oma kõrtside poolest (18. kuni 20. sajand). Kõrtsid on küll erinevates kohtades olnud, ent neid on alati olnud rohkelt. Räägitakse, et Audru ja Virtsu kõrtsi mindi isegi Tallinnast kohale. Lihula kõrtsid ei jäänud teistele endistele Lõuna-Läänemaa kõrtsidele sugugi alla, sest veel 90ndatel oli Lihulas 7-9 kõrtsi (Mandel, 2021). Tänaseks on ainus aktiivsem meelelahutusasutus Särtsu baar, kuid seegi on veidike väsinud (Källe, 2020). Teisi kõrtse enam ei ole ning ka salajasemad napsuvõtmise kohad on kadunud. Võimalus ennast sotsiaalselt välja elada, kui just ei kuuluta mõnda kultuurimaja hobigruppi või seltsi, on hääbunud.
Kohtumispaik
Kõrtsid on olnud ühed kõige olulisemad ühiskondlikud hooned Eesti kultuuriloost. Need on üheaegselt täitnud võõrastemaja, söökla, kaupluse, kultuurimaja ja koosolekuruumi funktsioone. Need on olnud nii joomakohaks kui ka seltsimajaks. Vanasti oli väga oluline külameeste omavaheline infovahetus ja suhtlus, mis leidis aset just nimelt kõrtsis. Tegemist oli institutsiooniga, mis võimendas ja aktiviseeris kogukonda. Kõrtsis mindi tülli, kuid leiti ka lahendusi ja lepiti.
Eesti külakõrtsides tarbiti ligi veerand Eesti tolleaegsest viinatoodangust ja suurem osa õlletoodangust (Aluve, 1976). Kõrtse oli palju ning need asusid üldjuhul suurema liiklusega paikades. Suurel hulgal kõrtse oli alevikes, suuremate teede ääres ning ristmikel. Lihulal oli selleks väga soodne asukoht. 18. sajandi keskpaigas olid kõrtsid olulised sissetuleku allikad mõisnikele, seda eriti Lihulas (Kahk, 1992). Lihulas läks tõenäoliselt enamik mõisa viinavabriku toodangust kohalikku tarbimisse, sest asuti Lääne-Eestis. Lihula vanim mõisakõrts asus vahetult peatänava alguses, Penijõe tee ristis. Hoone on praegugi alles ja on ümberehitatud kortermajaks. Teine tänaseni säilinud vana kõrtsihoone on nn. Jaani kõrts, mille juurde kuulus omal ajal nii võõrastemaja kui ka hobupostijaam. Kolmas tänaseni säilinud mõisa kõrts koos hobupostijaamaga on keskusest kaugemal peatänava ääres, Tallinna mnt. 62. Mõisa endised kõrtsihooned olid sarnased - paekivist ja poolkelpkatusega.
Lisandväärtus
Kõrtse, baare, pubisid ja trahtereid nähakse üldjuhul kohtadena, mis seonduvad eelkõige teenuse pakkumisega, kuid ei tohiks unustada, et kõrtsidel on läbi ajaloo olnud oluline sotsiaalne tähendus ühiskonnale. Nad pakuvad sotsiaalset lisandväärtust olemasolevate suhtlusvõrgustike tugevdamisel, koha identiteedi võimendamisel ning väiksemate ürituste korraldamisel (Davies, Miscampbell, Barnard, & Hughes, 2017). Kogukonna kõrtsi mitmetasandilised sotsiaalsed funktsioonid on eriti olulised maakondlikes piirkondades, sest nad on alternatiivsed kohtumispaigad, mis annab olulise panuse sotsiaalsele siduvusele ning vähendab sotsiaalset isolatsiooni (Dunbar, 2016).
35