Page 33 - Lihula viinavabrik
P. 33

3.1.3 Lihula jagunemine
Linnaehituslikult jaguneb Lihula kolmeks jõulisemalt eristatavaks piirkonnaks: Linnusemägi, keskus, ning KEKi mägi (Skeem 8).
Linnusemägi ehk mõisamägi
Tallinna poolt sissesõidul sõidetakse üle Linnusemäe, kus ühele poole teed jääb Lihula kultuurimaja ning teisele poole Lihula mõis ning linnusevaremed. Linnusemäel asuvad muistse linnuse varemed ja 19. sajandi alguses ehitatud mõisa peahoone koos kõrvalhoonetega. Mõisa peahoones tegutsevad praegu MTÜ Lihula Rahvaülikool, ajaloomuuseum, loodusturismifirma AS Kumari Reisid, turismiinfopunkt, Lihula Rahvakunsti Selts ja Eesti Kaitseliidu Lääne maleva Lihula üksikkompanii (Lääneranna Muuseumid, 2019). Mõisahoone on osaliselt remonditud ning renoveerimistööd jätkuvad. Lääneranna vallal on konkreetne huvi ja eesmärk Lihula mõisa peahoone restaureerida. Muuseumi direktrissi Marika Valgu eestvedamisel tahetakse keskenduda Baltisaksa kultuuri eksponeerimisele, mis on Eesti vähe kajastatud teema.
Mõisa peahoone vahetus läheduses asuvad ajaloolised abihooned – viinaait ja viljaait, mille taha, nõlvakust alla vallikraavi tiigi juurde jääb endine viinavabrik, mis tänases seisus on varemetes ehitusmälestis. Viljaaidas asub Lihula muuseumi hoidla ning selle kõrval olevas viinaaidas on autoremonditöökoda. Viinaaida jalamil on endine moonakatemaja, kuhu on end sisse seadnud noortemaja.
Teisel pool Tallinna maanteed asub Lihula kultuurimaja, mis on osa kultuurikeskusest, mille alla kuuluvad koos kultuurimajaga veel noortemaja ning mõisapargi kõlakoda. Kultuurimajas on suuremate ürituste korraldamiseks olemas suur saal, mida kasutatakse aeg-ajalt kinona. Kultuurikeskuses toimus 2016. aasta jooksul koguni 661 sündmust. Neist suuremad on Matsalu loodusfilmide festival ja Lihula Lilltikandi festival, lisaks on ka erinevaid vähem tuntud muusikafestivale (Lääneranna Muuseumid, 2019). Üks probleeme, mis festivalide korraldamisel tekib, on üleüldine majutuse puudus Lihulas, mistõttu on suur osa külastajatest pärast ürituse lõppemist Lihulasse ööbima jäämise asemel sunnitud naasma koju.
Lihula peatänav ehk keskus
Kultuurimajast kulgeb tee läbi mõisaväravate ning jõuab Lihula peatänavale, mille südameks on toidupood. Toidupoe lähedal on raamatukogu, söögikohad, ehitustarvete pood ja vallamaja. Veidi eemal, mööda Jaama tänavat raudteejaama poole asub Lihula Gümnaasium. Kaugemale mööda Tallinna maanteed edasi jääb Nõukogude perioodil ehitatud tööstuspiirkond, mida kohalikud kutsuvad KEKi mäeks. KEKi mägi on linnapiiri sees, kuid paraku võrdlemisi eraldatud piirkond Lihulas. See on võimendatud tänu pikaks venivale ning hõredale tänavaruumile.
Sõltumata sellest, et koolimaja ja mõned muud avalikud teenused jäävad pigem Jaama tänava ning Tallinna maantee ristumiskohta, siis Lihula kõige domineerivam keskpunkt on ikkagi toidupood. Tegemist on kõige loomulikuma kohaga, kus inimestel on võimalik kohtuda.
32

























































































   31   32   33   34   35