Page 10 - Lääneranna Teataja 2021/38 ja Lumehelbeke 2021/2

10 LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 4 (38) 2021
Igaüks meist saab tänu teadlikule valikule
panustada keskkonnahoiule
Piret Mäestu
järelevalvespetsialist
Veebruaris lahvatas pakendijäätmete skandaal, kui ajakirjanike korraldatud eksperimendi käigus tuli ilmsiks suur korralagedus Eesti prügimajanduses. Antud eksperiment oli kahtlemata väga vajalik ning avas paljude silmad probleemkohtadest, kuid tekitas veel suurema küsimuse – kas on üldse mõtet prügi sorteerida? Lühikene vastus sellele – on ikka mõtet!
Tarbijal on suurem mõju kui arvata võiks
Euroopa Liidus on võetud eesmärgiks, et 2030. aastaks peavad kõik paken- did olema ringlusse võetavad – tuleb arendada pakendite ümbertöötlemise võimalusi ja suurendada sorteerimise võimekust, tuleb tooteid pakendada pakendisse, mille materjal on ringlusse võetav, tuleb tõhustada prügimajan- duse üle järelevalvet jne.
Näib, et prügimajanduse parenda- miseks ei saa tarbija justkui midagi teha, kuid siiski on tarbijal kaudne mõju selle üle, millised on poes olevad pakendid ning kui hästi on need hiljem ümbertöödeldavad, kuna pakendi- jäätmed tekivad siiski alles siis, kui tarbija on otsustanud osta toote, mille ümber on pakend.
Tarbija saab mõjutada oma valikutega ja tegevustega
materjaliga ta toote pakendab.
• Väldi toodet, mille pakendi peal puudub märgistus pakendi mater- jali kohta. Vältides märgistamata pakendeid, on tootja taas kord olu- korras, kus ta peab hakkama toote- disaini peale rohkem mõtlema.
• Kui pakend tekkis, siis vii see kind- lasti pakendikonteinerisse, mitte ära viska segaolmeprügisse – mida rohkem anname pakendijäätmeid korrektselt liigiti kogutuna tagasi, seda suuremad on tootjate kulud ja see sunnib neid vähem pakendama ja paremaid pakendeid kasutama.
• Pakendeid kogudes eemalda juba kodus pakendi kõik võimalikud osad – näiteks eemalda klaas- purgilt metallkaas, kodujuustu pakendilt plastkaas, alumiinium- kate ning topsi ümbert paber. Selle- ga annad oma panuse sorteerimis- jaama töö lihtsustamiseks.
• Ära pane erinevaid pakendeid üksteise sisse – tihedalt üksteise sisse topitud pakendeid on keeru- line sorteerimisliinil üksteisest eraldada. Pakendid pane lahtiselt kilekotti ning seejärel pakendikon- teinerisse.
• Ära pane pakendikonteinerisse määrdunud pakendeid või muud prügi – ümber saab töödelda ainult mõistlikult puhtaid pakendeid. Pannes määrdunud pakendeid või muud prügi pakendikonteinerisse rikuvad need kahjuks ka puhtad pakendid ära ning neid ei saa enam ümber töödelda.
Mida lugeda välja pakendite märgistusest?
Ilmselt on kõigile tuttav pandipaken- di peal olev märgistus, mis annab tarbi- jale teada, et antud pakendi saab viia taarapunkti, mille eest makstakse tagatisraha. Väga palju ei ole aga räägitud, et ka teised pakendid (nt piimapakk) kannavad oma märgistust, mis on mõeldud eelkõige jäätmete sorteerimise ning ringlussevõtu liht- sustamiseks. Pakendeid märgistatakse numbrite ja lühendite abil (mõnikord on kirjas ainult number või siis ainult lühend või hoopis mõlemad). Näiteks erinevad paberpakendid on märgis- tatud numbritega, mis jäävad vahe- mikku 20–39 (levinumad on 20, 21 ja 22) ning nende kõigi lühendiks on PAP, seevastu on plastpakendid märgis- tatud numbritega 1–19, kuid erine- valt paberist on igal plastil eraldi oma
lühend (näiteks PET, PS jt). Mis see siis meile ütleb? Eelkõige annab märgistus jäätmekäitlejale teada, millisest mater- jalist pakend tehtud on. Igat materjali töödeldatakse erinevalt, isegi erine- vaid plastpakendeid.
Tarbija saab teha märgistuse abil tead- liku valiku – kas osta toode, mis on pakendatud monomaterjalist paken- disse või komposiitpakendisse. Eelne- valt sai juba mainitud, et komposiit- pakendeioleheavalik,sestantudpaken- dit on keeruline või isegi et võimatu ringlusesse suunata. Kui monopaken- dite peal on lühendid näiteks PAP, FE või PS, siis kõik komposiitpakendid märgistatakse C/põhimaterjal (näiteks C/PP, C/PAP). Seega, kui näed pakendi peal lühendeid, kus on kasutatud kald- kriipsu, võid olla kindel, et tegemist on komposiitpakendiga. Lisaks saab tarbija teha märgistuste abil teadliku valiku hoidmaks iseenda tervist (seda just plastpakendite, aga ka muude plasttoodete valimisel).
Terviseohutus – millist plasti võtta, millist jätta?
Paber-, klaas- ja metallpakendid on ohutud, kuna neist ei kandu toidu sisse kahjulikke aineid. Tänapäeval on aga paljud tooted pakendatud erine- vatesse plastpakenditesse, kuna plas- tidel on palju häid omadusi – näiteks plastpakendi abil säilivad toiduained paremini. Pealtnäha tunduvad plastid kõik samasugused, kuid tegelikult on need väga erinevad. Samuti sisaldavad erinevad plastid erinevaid, sh ohtlikke aineid. Konkreetsest erisusest lähtu- valt tulenevadki erinevatel plastidel erinevad kasutuskohad, kuid inimese enda poolt valesti plasti kasuta- mine võib siiski tekitada olukorra, et soetatud plast võib kahjustada tarbija enda tervist.
• PET, 1 – levinum plast pakendite kasutamisel, kuid ei ole mõeldud korduvkasutamiseks. Lühi- ajaliselt kasutamisel ohutu, aga pikaajalisel kasutamisel ja kõrge- mal temperatuuril võib plastist eralduda toksilisi aineid. Seega ära jäta karastusjoogipudelit pikaks ajaks päikese kätte või ära pane antud plasti mikrolaineahju – nii võid lisaks joogile või söögile ka toksilisi aineid manustada.
• HDPE, 2 – ohutum plast, mis kanna- tab veidi ka kuumutamist, kuid ei sobi panna mikrolaineahju. Paken- dit võib korduvkasutada.
•
Eelista eelkõige pakendivaba toodet, kuna nii tekib vähem prügi – antud tegevus on tarbija poolt väga keskkonnasõbralik. Paljusid tooteid ongi keeruline soetada ilma pakendita, kuid miks peaks tootja pakendama kolm paprikat kilesse, kui neid saab osta ka lahti- selt? Kui tarbijad teadlikult eel- pakendatud paprikat ei osta, siis jääks toode poodi seisma, mida aga tootja ei soovi. Seega tuleb tootjal teha muudatusi ning hakata too- teid lahtiselt müüma.
Ära osta toodet, mille pakendit on keeruline ümber töödelda ehk eelista monomaterjalist pakendit ning jäta komposiitpakend poodi – monomaterjalist pakend (nt piim kiles) on valmistatud ühest mater- jalist ning tänu sellele on seda kergem ümber töödelda. Kompo- siitpakend (nt piim tetrapakis) on aga valmistatud mitmest erinevast materjalist, mis ei ole füüsiliselt üksteisest eraldatavad. Tehes tead- liku valiku monopakendi suunal, tuleb tootjal hakata mõtlema, mis
•