Page 10 - Lääneranna Teataja 2019-22

10 LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 22 / NOVEMBER 2019
Uuest jäätmehoolduseeskirjast
Piret Mäestu Järelevalvespetsialist
14. novembril otsustati, et järgmisel volikogu istungil jät- katakse Lääneranna valla jäätmehoolduseeskirja teise lugemisega, heakskiidu saamisel jõustub eeskiri 01. jaa- nuaril 2020.
Uus jäätmehoolduseeskiri on kooskõlas jäätmeseadusega ning see mõjutab kõiki Lääneranna vallas elavaid, tegutse- vaid või viibivaid era- ja juriidilisi isikud.
Kuivõrd jäätmete sorteerimine ja nende õige käitlemine tekitab endiselt palju küsimusi, otsustasime koondada enamlevinud küsimused ja väited ühte artiklisse ning selles neile ka vastata.
Miks on jäätmehoolduseeskirja vaja?
Jäätmehoolduseeskirja eesmärk on säilitada Lääneranna vallas puhas ja tervislik elukeskkond. Eeskirja alusel kin- nitatakse valla territooriumil jäätmete käitlemise tingi- mused, mille järgimisel vähendatakse jäätmetest tulenevat keskkonnakahju. Tegelikult on jäätmete tekkimisel juba keskkonnakahju tekitatud toote tootmise ning selle trans- portimisega, seega on inimeste esmane kohustus hoopis tekkivate jäätmete hulka vähendada (näiteks eelistada ühekordsete kilekottide kasutamisele korduvkasutatavaid poekotte jne). Parimal juhul tuleks jäätmete teket üldse vältida ning eelistada näiteks liigsete pakendatud toodete tarbimisele lahtiselt müüdavaid tooteid. Kui jäätmete tek- kimist ei ole võimalik vältida, siis tulebki neid käidelda vas- tavalt jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele.
Mis on jäätmed ja kes neid tekitab?
Jäätmed on kõik asjad, mida inimesel ei ole enam vaja ning mille ta ära viskab, näiteks piimapakid, vanad telerid, remondi käigus välja vahetatud aknad, uksed, aga ka igasu- gused kilekotid jmt. Jäätmeid tekitavad kõik – nii eraisikud kui ka ettevõtted.
Eesti kodudes tekib Eurostati andmetel igal aastal kokku u 430 000 tonni jäätmeid. Kui see kogus laotada ühtlase 10-sentimeetrise kihina laiali, saaks sellega katta 15 km2 suuruse ala, mis on võrreldav Viljandi-suuruse linnaga. Ühe Eesti elaniku kohta tekib jäätmeid igal aastal 400 kg.
Kõige rohkem on segaolmejäätmetes ehk sorteerimata prügis biolagunevaid jäätmeid (31%), plaste 18% ning paberit ja pappi 13%, tekstiili 5% ja klaasi 5%. Kui need jäätmed aga hoopis liigiti koguda, oleks segaolmejäätmete maht palju väiksem.
Miks on vaja sorteerida?
Esmalt peab siinkohal rõhutama, et jäätmete liigiti kogu- mine ehk sorteerimine on kohustuslik kõigile majapida- mistele Eestis. Sellest hoolimata sorteeritakse viimaste andmete järgi Eestis vaid 28,1% tekkinud olmejäätmetest.
Üks hea põhjus, miks kodus jäätmeid sorteerida, on rahaline kokkuhoid. Paljud pered on avastanud, et peale jäätmete sorteerimisega alustamist on vaja harvemini tellida jäät- mete äravedu. Kuna mitmeid jäätmeliike võetakse jäätme- jaamades tasuta vastu ja ka pakendijäätmete äraandmine on tasuta, siis on kokkuvõttes vaja jäätmete eest ka vähem maksta.
Neljaliikmeline pere tekitab aastas jäätmeid ligi 1600 kg ehk ~8000 liitrit. Kuna segaolmejäätmetest üle poole on biolagunevad (23% paber ja papp, 42% muu biolagunev
materjal) ning ligi üks kolmandik on pakendid (klaas-, plast- ja metallpakendid), siis juba nende jäätmeliikide eraldi kogumisega tekib 70% vähem segaolmejäätmeid kui varem. Seega tekib perel, kes kogub eraldi vaid pakendi ja biolagu- nevad jäätmed 8000 liitri asemel 2500 liitrit segaolmejäät- meid aastas. Kokkuhoid on rahas mõõdetav.
Mida kodus liigiti sorteerida ja kuidas jäät- meid õigesti käidelda?
Kodumajapidamises tähendab jäätmete käitlemine seda, et elanikud koguvad jäätmeid liigiti ning segaolmejäätmed veab kinnistult või kokkulepitud kohalt ära jäätmeveo korraldaja. Kuni 31. augustini 2022 on Lääneranna vallas segaolmejäätmete vedajaks Ragn-Sells AS. Segaolme- jäätmed on jäätmed, mis jäävad üle liigiti kogumisest, näiteks mähkmed, vatt, katkised lauanõud, CD-plaat, kassi- liiv, pehmed mänguasjad jms. Liigiti tuleb koguda ja jäätme- jaama või selleks ettenähtud konteinerisse viia järgmised jäätmeliigid: ohtlikud jäätmed, elektroonika, pakendi- jäätmed, paber ja kartong, suurjäätmed, metallid, rehvid ning ehitus- ja lammutuspraht. Biolagunevad jäätmed tuleb kompostida kodus. Täpsemad juhised jäätmete käitlemiseks on toodud tabelis (lk 11).
Kes on korraldatud jäätmeveoga liidetud?
Kõik kinnistu omanikud, kelle kinnistul asub elukondlik hoone või eluruum, on korraldatud jäätmeveoga liidetud. See tähendab, et ka need kinnistud, kus parasjagu ei elata või käiakse üksnes suviti, on automaatselt liidetud korral- datud jäätmeveoga. Seega saadab jäätmevedaja Ragn-Sells AS kõigile kinnistu omanikele jäätmekäitluslepingu ja jäät- meveograafiku, mille alusel hakkab jäätmevedaja kinnis- tult või kokkulepitud kohast segaolmejäätmeid ära vedama. See aga ei tähenda, et mittekasutuses oleva kinnistu oma- nikud peaksid hakkama sunniviisiliselt kinnistut kasutama ja jäätmeid tekitama, vaid neil on võimalus vallavalitsuselt taotleda korraldatud jäätmeveost vabastust.
NB! Lääneranna vald tegeleb hetkel aktiivselt jäätmeval- dajate registri korrastamisega, mis tähendab, et peatselt saadab jäätmevedaja kõikidele kinnistuomanikele, kes veel ei ole liitunud jäätmeveoga, jäätmekäitluslepingud.
“Mul ei teki jäätmeid!” ja “Minu kodutee on liiga auklik ja vajub läbi!” – Ei ole vabandus!
Korraldatud jäätmeveost vabastust on võimalik saada ainult sel tingimusel, kui kinnistu on täiesti kasutuseta. Aastaid tagasi oli lubatud vabastada korraldatud jäätme- veost ka kinnistu omanikke põhjendusel, kui nad kasutasid kinnistut vähe või nende kinnistule viiv sissesõidutee oli halvas seisus. Antud vabastus anti tingimusel, et jäätme- valdaja käitleb oma jäätmeid nõuetekohaselt ehk viib ise oma jäätmed jäätmete kogumispunkti või alalisse elukohta. Paraku aga antud süsteem ei toiminud. Paljudel juhtudel käideldi ja käideldakse ka praegu jäätmeid ebaseadusli- kult – põletatakse, viiakse sorteerimata jäätmed pakendi- jäätmete konteinerisse või mujale avalikus kohas olevasse konteinerisse, visatakse metsa alla jms. Seetõttu kehtib kõigile kinnistu omanikele sama reegel – kui kinnistut kasutatakse, siis tuleb ka kinnistult segaolmejäätmed üle anda korraldatud jäätmeveo korras. Nii on ka suvila omani- kud liidetud korraldatud jäätmeveoga, kuid jäätmehooldus- eeskiri annab neile võimaluse hooajaliseks vabastuseks, mis kestab 01. novembrist kuni 30. aprillini.
Loe edasi lk 12