Page 10 - Lääneranna Teataja 2019-17
P. 10

  10 LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 17 / MAI 2019
Lihulas avati autode käsipesula
MAJANDUS
Aprilli viimasel esmaspäeval avas Lihulas tegut- sev ettevõte RaSi OÜ kauaoodatud pesula, mis on avatud viiel päeval nädalas – esmaspäevast reedeni. Ettevõtte omanike sõnul on nende peamine eesmärk tõsta autoomanike teadlikkust korrapärase pinnahoolduse vajalikkusest ja võimalustest.
Veidi enam kui aasta tagasi, 24. märtsil avasid Lihulas aadressil Tallinna mnt 54 Jaana ja Simo Saun ning Katre Pärnpuu ja Ragner Sildre autoremonditöökoja, mis sai üsna ruttu populaarseks nii kohalike kui ka teiste piirkondade elanike seas. Käsipesula avamise plaane peeti ka toona, kuid suure töökoormuse tõttu jõuti selle avamiseni alles nüüd.
Pesula on avatud viiel päeval nädalas, esmaspäevast reedeni, kuid ajad tuleb omanike sõnul kindlasti ette broneerida kas Tallinna mnt 54 teenindusletis kohapeal või telefonil 513 5678.
Teenusevalikus on välipesu šampooni ja survepesuriga ning välipesu pigileotusega, mis aitab eemaldada asfaldi-, pigi-, kummi-, soola- ja õliplekid auto kerelt ja velgedelt. “Samuti pakume salongipuhastust, mis hõlmab siseplastiku ja klaaside puhastust ning tekstiilide kuivpuhastust tolmu- imejaga,” selgitas Jaana Saun ning lisas: “Üldiselt soovitame ajad ette broneerida, see tagab meile sujuvama töö ning kliendile kindluse, et autopesu saab tehtud. Pesu ja puhas- tus võtavad aega 30 min kuni 1,5–2 tundi, sõltuvalt teenus-
test, mida soovitakse. Ooteaega saab sisustada meie vastu- võturuumis, kus on olemas kohvinurk ja diivan, võimalus vaadata telerit ning tasuta WiFi.”
Tuntuse kasvades ja nõudluse olemasolul plaanitakse teenusevalikut suurendada. “Soovime pakkuma hakata autode vahatamist ja tulevikus miks mitte ka poleerimist, tekstiilide keemilist ja märgpesu ning nahahooldust,” lisas Jaana Saun.
      Korteriühistud saavad toetust kütteseadme väljavaheta- miseks või kaugküttepiirkonnaga liitumiseks
Kati Raudsaar
AKIKi kommunikatsioonispetsialist
lates 1. augustist saavad korteriühistud Keskkon-
nainvesteeringute Keskusest (KIK) taotleda toetust biomassil või fossiilkütustel (v.a maagaas) töötava või otsest elektrikütet kasutava kütteseadme asendamiseks taastuvat kütust kasutava seadmega. Samuti saab toetust maja ühendamiseks kaugküttesüsteemiga.
“Ilmselt on energiasääst ja madalamad kulutused kommu- naalarvetele kõigi korteriühistute eesmärk. Vähemtähtis pole ka välisõhu kvaliteet,” selgitab toetuse tagamaid KIKi juhataja Andrus Treier. “Anname toetust nendele korteri- ühistutele, kelle maja on ehitatud enne 1. jaanuari 2010, kuna need hooned ei ole valmistatud kõige energiasääst- likumalt ja nende kütteseadmed võivad vajada väljavahe- tamist.”
Toetust saab taotleda:
» biomassil töötava katelseadme väljavahetamiseks bio- massil töötava katelseadmega,
» biomassil töötava katelseadme väljavahetamiseks mõne teise taastuvkütuse lahendusega,
» fossiilset kütust kasutava küttesüsteemi (v.a maagaas) asendamiseks taastuvkütuse lahendusega,
» biomassil või fossiilsel kütusel töötava küttesüsteemi asendamiseks kaugküttevõrguga.
“Eelistame kaugküttevõrguga liitumist, sest tegeist on parima võimaliku lahendusega keskkonnakaitselist- est aspektidest vaadelduna ja ühtlasi panustab see kaugküttevõrkude jätkusuutlikkusse,” selgitab KIKi
energeetika valdkonnajuht Eduard Sizov. “Sellel juhul võib projekti maksumusse lülitada ka hoonesisesed küttesüs- teemiga seotud tööd. Teiste võimalike variantide puhul tuleb projekt koostada ilma hoonesiseste küttesüsteemi- deta.”
Toetuse taotlemiseks ei ole oluline, et maja oleks eelne- valt rekonstrueeritud, kuid korteriühistul tuleb taotluse esitamisel lisada visioon ja kavandatud tegevused maja soojustamiseks. Toetuse taotlemisel peab omaosalus ole- ma 50% projekti abikõlblike kulude maksumusest.
Taotluseid saab esitada 1. augustist kuni 30. septembrini andmesüsteemi KIKAS kaudu, kuid taotlusi saab sisesta- ma hakata juba suve alguses. Täpsema info leiab KIKi ko- dulehelt või saab küsida projektikoordinaator Reet Utsult (reet.utsu@kik.ee, 6 274 328).
Toetust jagatakse riigisisese keskkonnaprogrammi atmos- fääriõhu kaitse programmist. Toetuse töötas välja Keskkon- naministeerium.
KIK on riigile kuuluv finantsasutus, mis rahastab keskkon- naprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifon- didest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks ning korraldab ressursisäästlike ideede konkurssi Negavatt. Üheksateist- kümne aastaga on riik KIKi kaudu toetanud ligi 20 000 kesk- konnaprojekti u 1,8 miljardi euroga.
 Foto: Kristina Kukk








































































   8   9   10   11   12