Page 18 - Lääneranna Teataja 2018-12

18 LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 12 / DETSEMBER 2018
Lääneranna raamatukogudes esitletakse Rein Veidemanni
Jromaani „Piimaring”
aanuari teisel nädalal esitletakse Koonga ja Lihula
„Piimaring” on kolmas ja viimane raamat Rein Veide- manni autobiograafiliste sugemetega romaanitriloogiast „Wiik” (varem ilmunud „Lastekodu”, 2003 ja „Tund enne igavikku”, 2012). Triloogia esimese raamatu tegevus leidis aset Pärnus, teine Tartus, kolmanda ning ühtlasi ka viimase raamatu tegevus toimub autori sõidetud piimaringist 1965. aasta suvel marsruudil Pärnu–Koonga–Vahenurme–Pär- nu-Jaagupi. Üksjagu fakte, kohanimed on kõik Koonga ümbrusest, Junnumaalt. Romaanis on kasutatud ka omaaegses Koonga meiereis töötanud inimeste mälestusi.
Raamatuid esitletakse:
◦ 8. jaanuaril kell 13.00–14.30 Koonga raamatukogus
◦ 10. jaanuaril kell 15.00–16.30 Lihula raamatukogus
Raamatu esitlusel müüb kirjanik ka EKSA kirjastuse soodus- hinnaga raamatuid (10–15 eurot)
PERSOONID
raamatukogus Rein Veidemanni 2018. aastal ilmunud romaani „Piimaring”.
„Piimaringis” näeme 18-aastast, kommunismiusku Andreas Wiiki 1965. aasta suvel „ellu astumas”. Pärast ebaõn- nestunud katset pääseda õppima Tartu ülikooli, ootab noorukit ees sõjaväeteenistus Nõukogude armees. Enne seda sõidab Andreas autojuhina mõned nädalad Pärnu ümbruses piimaringi, avastades end olukorras, kus teda sunnitakse lunastama oletatava isa pattusid. „Elluastumist” kroonib hoopis kokkupõrge mineviku varjudega. Piimarin- gil kohatavatest inimestest saavad killud Andrease enese- peegeldusest. Pool sajandit hiljem vana mehena piima- ringile naastes tõdeb Andreas, kuidas mõni unistus on määratudki jääma üksnes unistuseks. Elu liivakellas niriseb aeg vaid allapoole.
Saame tuttavaks:
Tublid kaitseinglid me laste selja taga – meie tugiisikute pere
Ireen Kangro
Lääneranna valla sotsiaaltöö peaspetsialist
Viimastel aastatel oleme tänu riigi kaasabile suutnud aina rohkem pakkuda tugiisiku teenust lastele, kes seda vajavad. Aastatel 2015–2020 pakub sotsiaalkindlus- tusamet raske ja sügava puudega lastele tugiteenuseid, nagu näiteks lapsehoiu-, tugiisiku- ja transporditeenust. Teenused on suunatud 0–17-aastastele (k.a), kelle teenu- sevajaduse on eelnevalt hinnanud kohaliku omavalit- suse lastekaitse spetsialist. Teenust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi projektist „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine”. Lääneranna vald on leidnud vahendid, et pakkuda vajaduse korral tugiisiku teenust ka kerge puudega lastele. Aastate jooksul on tänu tugi- isikutele saanud ja saamas abi viisteist Lääneranna valla last. Tugiisik on sõna, mida kuuleb üha rohkem inimesi, ent mis peitub selle sõna taga?
Tugiisik on lühidalt öeldes inimene, kes tagab lapse hool- damise ning vajaduse korral ka turvalise ja toetava kasvu- keskkonna. Ta jõustab ja juhendab last kohustuste täitmi- sel ning toimetulekul raskete olukordadega igapäevases elukeskkonnas. Tugiisiku tööülesanded võivad sõltuvalt lapse ja pere vajadusest väga palju erineda (abi õppimisel,
emotsioonidega toime tulemisel, sotsiaalsete oskuste aren- damisel). Töökohaks võib olla lapse kodu, kool, lasteaed jne. On väga oluline, et tugiisikul tekiks usalduslik suhe nii lapse kui ka tema perega ning hea koostöö kolleegidega koolist ja lasteaiast.
Meie tugiisikute pere on üle valla ajaga kasvanud ning muu- tunud vastavalt laste ja perede vajadustele. Saame nende inimestega lähemalt tuttavaks ning siinkohal on tublisid spetsialiste aidanud iseloomustada ka nende kolleegid, kes tugiisikute tööga otseselt kokku puutuvad.
Üks esimestest tugiisikutest, kes teeb seda tööd varsti neljandat aastat, on Diana Vatsfeldt. Kui iseloomustada Dianat ühe sõnaga, siis on selleks „asendamatu”. Ükskõik, kas räägime tema igapäevasest tööst erivajadustega õpilase tugiisikuna, kooli arendustegevustes osalemisest, meeskon- natööst kolleegidele toeks olles – Dianale võib alati loota. Enamgi veel, tema värske ja kaine pilk aitab arutelusid fookuses hoida ja eesmärgi poole liikuda ning vältida kõr- valekaldumist. Ta on nõudlik – eelkõige iseenda suhtes. Ja just sellise nõudlikkusega saab ta olla võrratu tugiisik,
Foto: Ireen Kangro