Page 74 - Lihula viinavabrik

6.1.3 Konstruktiivne ülesehitus
Lihula siidrikoja uuel lisandil on kandekonstruktsioon raudbetoonist, mis toimib peamiselt post-plaat-tala süsteemil. Tänapäevases maailmas on üha olulisemale kohale tõusmas süsihappegaasi heidete vähendamise kõrval ka süsihappegaasi salvestamine. Selleks avaneb võimalus Lihula siidrikoja betoonkonstruktsioonide osas kasutada sideainena põlevkivi põletamise tagajärjel tekkivat tuhka (K. Yoshioka, 2013) (Poon, Xuan, & Zhan, 2018). Katusel on murukatus. „Kasvuhoone“ katusekonstruktsioon on terasest, mida hoiab üleval neli fermi, mis omakorda toetuvad siseperimeetri raudbetoonpostidele..
Viinavabriku ala „kasvuhoone“ sees on osaliselt betoneeritud keldri põranda osal. Idapoolse tiiva keldri vahelagi on taastatud. Teistes „kasvuhoone“ alla jäävates esimese korruse alades on valdavas osas maapinnale laotatud graniitkillustik. Olemasolev paekivi fassaad on puhastatud ning stabiilsuse tagamiseks on lahtised vuugikohad täidetud lubitsementmördiga. Sama kehtib ka karniisi detailide kohta. Järgiti põhimõtet, et sekkumine peab olema minimaalne.
6.1.4 Asendiplaaniline olukord
Mõisapark
Lisaks Lihula siidrikoja loomisele ei ole autori eesmärk tekitada suuri muutusi olemasolevasse mõisapargi struktuuri. Pargi radu ning puid tuleks korrastada ja kohandada, et säilitada pargi atmosfääri. Mäe jalamil, vallikraavi ümbruses, on sekkumine suurem, kuna tegemist on alaga, mis on kõige suuremas dialoogis Lihula siidrikojaga (Skeem 29). Selleks tuleb vallikraav korrastada ning puhastada ja liigne võsa eemaldada, et tekiks konkreetsem ja defineeritum rada ümber vallikraavi. Seepärast on autori arvates mõistlik taastada praeguseks hävinud sild, et vallikraavi ümber kulgev rada oleks terviklik. Vallikraavi ääres paiknevad väiksemad pinkidega platvormid, kus on võimalik peale degusteerimissessiooni lõõgastuda või muidu jalga puhata. Siidrikoja lõunapoolne pargiala võimaldab korraldada suuremaid üritusi, näiteks laatasid.
Viljaait
Viinavabrikust idas mäe peal on viljaait, mille üks pool on kasutuses Lihula muuseumi arhiivina, kuid teine pool on kasutuseta. Viljaaida teise poolde on võimalik ladustada vaate. Nii kangemate kui ka kergemate alkohoolsete jookide puhul on valmimisprotsessi puhul oluline, et toode saaks vaatides küpseda. Seepärast on ka mõistlik viinavabriku läheduses asuv abihoone kasutusele võtta.
Parkimine
Siidrikoja parkimine on lahendatud lõunapoolses osas Penijõe tee ääres (Joonis parklaga). Noortekeskuse ja siidrikoja parkla on ühise sissesõiduga ning parklate juurest kulgeb kergliiklustee Penijõe suunal. Läänepoolses osas on suurem asfalteeritud ala, kus pargivad töötajad ning kust pääseb sisse tootmisalale. Lisaks on tagatud ka ühendustee tootmisala parklast põhja poole jäävale kruusateele.
73