Page 2 - Lääneranna Teataja 2021/38 ja Lumehelbeke 2021/2

2 LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 4 (38) 2021
Lihula tervisekeskus on valmis
Raahel Apsalon
Avalike suhete spetsialist
Aprillikuust saadik on Lihula esmatasandi tervise- keskuses olnud aktiivset tegutsemist – arstid tege- levad majja kolimisega ning sisseseade töökorrastamisega, et kohe pärast tegevuslubade kättesaamist avada uksed patsientidele.
Kaasaegses ja kõikidele nõuetele vastavas Lihula tervise- keskuses on alustanud või alustamas tööd kolm perearsti, üks abiarst, 5 pereõde, üks koduõde, üks füsioterapeut ja üks ämmaemand. Lääneranna Vallavalitsusel on eellepin- gud sõlmitud kolme perearstiga.
Samuti lisandub tervisekeskusesse hambaraviteenus, mis kolib ümber senistest ruumidest Lihula lasteaias.
Eraldi on kabinet ka nõustajatele ning esimestena hakka- vad seal vastu võtma psühholoog Piret Vester, psühholoogi- line ja perenõustaja Pille Murrik ja lastekaitsespetsia-
list Saima Soobard.
„Usun, et sellest majast kujuneb üks inimeste hea- ja rahulolu toetav keskus, kus praeguses kiirelt muutuvas ühiskonnas saame koostöös ja kogukondlikult
toetada meie vallas elavaid perekondi,” ütleb abivalla- vanem Ene Täht.
Majas saavad kokku meditsiin, haridus, sot- siaalvaldkond koos pa- raja annuse kultuuriga. Koostöös on alati toekam ja mõnusam!
Arstide tagasiside
Lastearst Eve Kääramees, kes
juba majas tegutseb, on uute
tööruumidega väga rahul. Ta toob
välja, et varasemalt toimus OÜ Mare
Lõunat arstide vastuvõtt Lihula linnasise-
ses kortermajas, kuhu koliti olude sunnil üle 15
aasta tagasi. Kääramees nõustub, et tervisekeskus pakub suurepärast võimalust nii patsientidele kui ka ümberkaud- setele ja kohalikele arstidele, parandades arstiabi kättesaa- davust ja kvaliteeti ning tagades suurema patsiendisõbra- likkuse.
Tervisekeskuse arhitektuurist ja siseruumidest
Arhitektuuriliselt on maja ilmet mõjutanud mitmed tegu- rid. Kuna hoone koosneb mitmest osast – uusehitis ja mitme- saja-aastane mantelkorstnaga vana muinsuskaitse all olev hooneosa –, siis enim mõjutas projekteerimist just vana ajalooline osa hoonest, olles antud piirkonna üks vanimaid ja autentsemalt säilinud ehitisi, ja soov seda säilitada. Maja oli enne n-ö taasavastamist võpsikusse vajunud ja keegi isegi ei märganud seda enam sealt otsida.
Maja pärliks on teadaolevalt ainus Lihulas säilinud mantel- korsten.
Sobivaimate lahenduste ja koostöövormi leidmine nii Muinsuskaitse- kui Päästeametiga võttis oluliselt kauem aega, kui uusehitise projekteerimise puhul.
„Vana majaosa on renoveeritud oma ajastu ilmeliselt ja püüdsime kaitsta ja hoida seda, mis on hoidmist väärt,” ütleb Rein Kruusmaa, kes on Lääneranna valla arendus- ja hankespetsialist. „Võtsime eesmärgiks hoone säilitatavas seisus olevad konstruktsioonid konserveerida ja võima- lusel eksponeerida ning asendamisel kasutada samaväär- set materjali.”
Tervisekeskuse vanemas osas on proportsionaalselt suurim ala töötajate ruumidel, milleks on puhkeruum koos miniköögi ja vajaliku tehnikaga ning tehniliselt hästiva- rustatud seminariruum koos suure 75-tollise teleriga, mis töötab ka ekraanina – neid ruume on võimalik teineteisest eraldada kokkuvolditava helikindla vaheseinaga.
Uus hooneosa on avar, valge ja huvitava arhitektuuriga. „Keeruline oli projekteerida uut osa vana külge ja esimene eelprojekt läkski vett vedama,” kirjeldab Kruusmaa sobivaima lahenduse otsinguid. „Uus majaosa sai lõpuks välisilmelt üsna teistsugune.” Külastajates äratab tähelepanu kindlasti katuse- vorm, mis meenutab lõiga- tud räästaotstega traditsi- oonilise kelpkatuse jooni ja on inspireeritud endisest kelpkatusetüübist, mis oli omane Lääne-Eesti asu-
mitele.
Tervisekeskuse
kommunaal- lahendused
Kogu tervisekeskuse kom- pleksis on soojusallikaks põrandaküte, mis saab energi-
at linna soojusvõrgust.
Suvine elektrikulu saab olema tagasihoidlik – maja toodab ise elektrit. Paigaldatud on päikesepaneelid koguvõim- susega 12 kW, mis peaks katma suures plaanis kogu suvise elektrivajaduse. Päikesepaneelid asuvad maja lõunaküljel, mis külastaja jaoks kogu hoonestuse üldpilti ei
mõjuta.
Regionaalpoliitilisest seisukohast on kohalikele elanikele loodud võimalus saada suurepärastes tingimustes professio- naalset arstiabi nüüd ka lähemal kui 60 km – Haapsalu ja Pärnu jäävad Lihula piirkonna elanikele liiga kaugeks ega ole piisav esmatasandi tervishoiuteenuste pakkumiseks.
Pikemas perspektiivis tähendab Lihula tervisekeskuse rajamine esmatasandi tervishoiuteenuste säilimist kogu meie vallas, kindlustades tervishoiuteenuse jätkuvuse ja säilitades vastavad töökohad.
Lääneranna inimestel on põhjust uhkust tunda! Vana maja väärindamine ning sellele oluliste ühiskondlike funktsioo- nide omistamine on suurepäraseks eeskujuks kõigile omavalitsustele.
Loe lisaks ka puusepp ja pärand-tehnoloog Laur Ober- scneideri artiklit „Igal ajal oma maja” Lääneranna Teataja veebilehelt ajaleht.laaneranna.ee
Foto: Raahel Apsalon