Page 7 - Lääneranna Teataja 2019-21
P. 7

22. oktoobril kuulutati Tallinnas Riigikogu konverent- sikeskuses välja aasta põllumees, kelleks sai Indrek Klammer Lääne-Virumaalt. Maalehe ja Eesti Põlluma- jandus-Kaubanduskoja korraldatud konkursile esitasid maamajanduse organisatsioonid kümme väärikat kan- didaati, kelle seas oli Lääneranna vallas tegutseva Mätiku talu perenaine Helga Pikkmets.
Aasta põllumehe konkursiga, mis toimus juba 19. korda, tõsteti esile uuendusmeelseid, keskkonnateadlikke ja edasipürgivaid põllumehi. Nominentide hulka pääsenud Mätiku talu perenaine Helga Pikkmets on üks väheseid mahepiimatootjaid, tänu kellele on meie toidulaud mahe- juustu, -piima ja -kohupiima poolest rikkam.
“Mahepiimatootjad oleme seetõttu, et see on kõige elulähe- dasem tootmisviis – sa ei kurna ära maad ega looma,” kinni- tas Maalehele antud intervjuus Helga Pikkmets, kes on juba aastakümneid oma kuuelapselise perega praeguses Lääne- ranna vallas mahedalt majandanud.
Helga abikaasa Aivar Pikkmets, kes on nüüdseks manala teele läinud, oli aastakümneid üks mahepiimatootjate eestvedajaid, innustades neid ühinema, et pääseda mahe- toodetega turule.
Oma talus alustasid Pikkmetsad 1991. aastal kolme lehma ja 10 ha maaga. Eelmisel aastal aga kerkis taluõuest üle tee robotlüpsiga vabapidamislaut, mis on üks Eestimaa mood- samaid farmikeskusi mahepiimanduses. Vabapidamislau- das on 300 loomakohta ja kaks DeLavali lüpsirobotit. 70 meetri pikkuses avaras laudas on praegu 150 looma, nii et vajadusel saaks mahekarja veelgi laiendada. Kogu lauda- ehitus läks maksma 1,7 miljonit eurot, millest ligi 500 000 eurot oli PRIA investeeringutoetus. Ehitati pangalaenu abil,
Kaja Lotman sai esimese Eesti looduskaitsjana Euroopa Kaitsealade Liidu kõrgeima tunnustuse
LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 21 / OKTOOBER 2019
7
 Helga Pikkmets – aasta põllumehe nominent
laenu käendas Maaelu Edendamise Sihtasutus.
Helga Pikkmets on võtnud sihiks mahepiima tootmise laiendamise ja on suutnud põllumajandusega tegele- miseks koondada enda ümber pere lapsed. See tubli ta- lupere on alati üksteisele toeks ja emale abiks. Selle tu- lemusena on Mätiku talu laiendanud maheveiste pidamist ja mahepiima tootmist, parandanud maheveiste pidamise tingimusi. Helga Pikkmetsa tegevus on suurepäraseks näiteks, kuidas maal toime tulla, perega kokku hoida ja täita võetud eesmärke. Mahetootmisega suurendab ta ter- vislikku tootmist.
Laine Kallaste, MESi nõuandeteenistuse taimekasvatuse konsulent
     L ääneranna valla elanik, Keskkonnaameti nõunikuna töötav Kaja Lotman sai esimese eestlasena Euroopa Kaitsealade Liidu medali. Alfred Toepferi nimelist medalit antakse välja korra aastas erakordse panuse eest Euroopa looduse kaitses ja säästvas arengus. Toepferi Sihtasutuse esindaja andis medali üle 27. septembril Lätis Jurmalas
toimunud liidu aastakonverentsi pidulikul lõpetamisel.
Medali üleandmisel toodi välja Kaja Lotmani panus Euroopa põllumajandusmeetmete loodussõbralikumaks muutmisel. Samuti on ta üks 1990. aastatel algatatud Eesti niitude ja puisniitude riikliku toetusskeemi eestvedajatest. Toetus, mis on aidanud kaasa liigirikaste alade säilimisele Eestis, on olnud eeskujuks teistelegi riikidele. Kaja Lotman on ka kaasatud ja hinnatud ekspert mitmes üle-euroopa- lises looduskaitsega seotud töörühmas. Aastatel 2015–2017 kuulus ta Euroopa kaitsealade liidu nõukogusse.
“Kaja on võtnud oma südameasjaks arendada looduskait- set Eesti ja Euroopa kontekstis nii, et inimese ja looduse suhted oleksid tasakaalus. Ta näeb suuremat pilti ja oskab suurepäraselt erinevaid osapooli kokku sulatada. Selline oskus on looduskaitselises töös väga oluline. Kaja saavu- tused looduskaitses ja säästvas arengus on olnud märkimis- väärsed, mistõttu ta oli medali laureaadina ainuõige valik,” ütles Euroopa Kaitsealade Liidu nõukogu liige Nele Sõber.
Kaja Lotmani sõnul oli medal talle suur üllatus. Küsimusele, kuidas ta hindab Eesti olukorda looduskaitses, mis on hästi, mis halvasti ning mis võiks olla tulevikusuund, vastas Kaja
nii: “Eestis on tehtud väga palju looduse hea seisundi hoid- miseks. Hooldame niite, taastame rabasid, võtame maha kalu takistavaid paise, taastame kudealasid, hävitame karu- putke ja rajame matkaradasid ning korraldame toredaid sündmusi, et rahvas ei võõrduks loodusest. Paraku muutub iga aastaga põllumajandus ja metsandus aina intensiivse- maks, linnad laienevad ja maastik muutub ühekülgsemaks ning tavalistele liikidelegi jääb ruumi väheseks. Peame mõistma, et tasakaalu säilitamiseks tuleb majanduse inten- siivistumisel luua uusi kaitsealasid või muuta majandamine ökoloogilisemaks. Selle aasta looduskaitsekuu juhtmõtteks oli, et igaüks meist võiks hoida loodusele ruumi. See on hea mõte, mida meeles pidada ka järgmistel aastatel.”
Euroopa kaitsealade liitu kuulub üle 400 liikme 40 riigist. Liidu asutaja Alfred Toepferi (1894–1993) nimelist medalit antakse välja aastast 2008.
ELU
  Foto: erakogu
Mätiku Talu OÜ uue lauda avamine, Helga Pikkmets on paremalt kolmas.
Foto: Kaul Nurm












































































   5   6   7   8   9