Page 4 - Lääneranna Teataja 2019-21

4 LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 21 / OKTOOBER 2019
Veel kord pimendatud linnast. Emotsioonideta
Rein Kruusmaa
Arendus- ja hankespetsialist
Käimasolevad tänavavalgustuse ehitustööd on põh- justanud Lihula elanikele ajutisi ebamugavusi, tekitanud küsimusi ja loonud ilmunud ajaleheartiklite
võimendusel segadust, nii et teema vajab veel kord selgi- tamist.
Miks tänavavalgustust ei uuendata ole- masolevates asukohtades ja miks korteriühis- tute õued jäävad pimedaks?
Pisut taustast ja tänavavalgustuse rekonstrueerimise vaja- dusest üldiselt.
Lihulas ega ka mujal Lääneranna vallas ei ole varasemalt, välja arvatud mõned erandid, tänavavalgustuse süsteeme iseseisvate süsteemidena välja arendatud. Neid on aren- datud kas elektrivõrgu liinide baasil või paigaldatud nõu- kogude ajal ametkondliku elamufondi elamutele hoovide valgustamiseks.
Süsteemi uuendamise eesmärk on lisaks valgustite väl- javahetamisele asendada need efektiivsemate ja kest- likematega, tagada süsteemiga selle põhieesmärk: luua liiklejatele tingimused tänavatel turvaliseks liikumiseks. Tänavavalgustus, siinkohal rõhk sõnal “tänava”, ei pea võimaldama aovalguses kohvilaua taga lehte lugeda ega valgustama maja ees parkivaid sõidukeid. Energia ületarbi- mise ajastul peame pigem vältima ülevalgustamist, valgus- allika räigust ja atmosfääri suunduvat valgusreostust.
Elektrivõrgud, mille postidel väljavahetatavad valgustid põhiliselt paiknevad, pärinevad ajast, mil maa kuulus kõi- gile ja liinid kulgesid ajastule omaselt kõige otsemaid teid pidi. Nii paikneb renoveerimisele kuuluv valgustus juhus- likes kohtades, näides tänu võimsatele lampidele tõhus, kuid ei täida oma eesmärki. Tänaseks oleme elanud uues ajastus ligi kolmkümmend aastat ja aeg on lisaks tolleaegse taristu tehnilisele kaasajastamisele uuendada ka mõttevii- si. Valgustus peab olema tõhus ja vastupidav ning täitma oma eesmärke – nendest põhimõtetest lähtudes me aren- dusplaane ellu viimegi. Kohtades, kus me täna tänavaval- gustuse projekti käigus valgustust paigaldada ei saa, aga selle järele on vajadus, paigaldame valgustid hiljem.
Mida, millal ja kui palju ehitatakse?
Tänavavalgustuse projekteerimise aastal (2016 – toim) oli Lihulas seis järgmine: rekonstrueerimist vajas 176 tänavavalgustuse punkti, sealhulgas 45 valgustit asutuste territooriumitel (kool, lasteaed jms), ning 17 uut LED-val- gustit Tallinna mnt ja Lasteaia tänaval. U 40 valgustus- punktis olid valgustid kas demonteeritud või ei töötanud. Eraomanike maal paiknes 45 valgustuspunkti, nendest vallale kuuluvatel postidel 25 lampi ja Imatra Elekter AS postidel 20 lampi. Osad nendest olid korteriühistute hoovi- aladel, enamik siiski teede ääres kruntidel.
Pärast eelprojekti hinnati Lihula linna olemasoleva tänavavalgustusega kaetud ala valgustusvajaduseks 397 lampi. Sinna alla ei kuulunud piirkonnad, kus tänavaval- gustus üldse puudus või kuhu nn tihendamisreegli alusel ei olnud võimalik valgustust laiendada. Nimelt toimub tänavavalgustuse arendamine lisaks valla omafinantsee- rigule tugirahastuse toel – ja just viimane seab rahastusele oma reeglid. Täna tehakse töid Lihula linnas Keskkonna- investeeringute Keskuse (KIK) rahastatava projekti alusel.
KIKi programmi eesmärk on olemasoleva tänavavalgustuse
rekonstrueerimine, et vähendada CO emissiooni, mitte 2
puuduoleva väljaehitamine. Projekti raames on lubatud paigaldada Lihulasse, Kirblasse ja Tuudile kokku vähemalt 301 valgustit.
Projekti järgi ei ole lubatud ehitada tänavavalgustust sinna, kus seda kunagi pole olnud. Kohtades, kus tänavavalgus- tust renoveeritakse, on lubatud uute valgustuskohtade paigaldamine vaid 10% ulatuses. Lisaks peab tänavaval- gustus vastama kehtivatele normidele. Võttes arvesse eel- pool mainitud tingimusi, ei saa me antud projekti raames rekonstrueerida korteriühistute valgustust, see on ka põhjus, miks me ei saa lülitada rekonstrueeritud kilpi neid tänavavalgustuse kaableid, mis ei vasta tehniliselt ole- masolevale projektile.
Vanasti oli valgustus valgem. Kas see vastab normidele?
Tänavavalgustuse projekteerimisnormid annavad ette suure hulga tehnilisi nõuded valgustusele ja valgustitele. Nagu eelpool nimetatud, on nii KIKi kui ka meie eesmärk efektiivne tänavavalgustus ning just seetõttu ei ole projek- tiga valgustust üle normeeritud, vaid on tagatud kvaliteet ja efektiivsus.
Valgustite tõhususeks on määratud minimaalselt 140 lm/W, valgusvärvuseks (-temperatuuriks) 4000 kelvinit, mis tagab erinevalt vanadest kollastest lampidest pimadas objektide loomuliku tajutavuse. Värvi edastusindeksiks (CRI) määrasime vähemalt 80 ja valgustite toimivusajaks 100 000 tundi.
Iga valgusti on eelhäälestatud ja hämardub madala kasu- tusvajadusega ajal vastavalt programmile:
Lihtsamalt lahti seletatuna tähendab see seda, et tänavaval- gustus lülitub õhtul sisse astronoomilise kellaaja järgi, töötab kuni südaööni täisvõimsusel ja hämardub märgitud kellaaegadel säästurežiimi. Hommikul kell 6.00 lülitub sisse täisrežiim ja päikesetõusul valgustus kustub. Ülekäigura- dasid ei hämardata.
Miks linnas osa valgustust ei põle?
Tegemist on tehniliste põhjustega. Osades kilbipiirkon- dades on tulnud vanad kilbid demonteerida ja seetõttu uus veel ja vana enam ei põle. Uusi lampe ei saa osades kohta- des paigaldada Imatra demonteerimata õhuliinide tõttu. Probleem on Pärnu mnt kilbipiirkonnas, kus vana kilp tuli eemaldada kergliiklustee ehituse tõttu, Tallinna mnt Jaama tn kilbipiirkonna osas ja Soo-Allika kandis. Oleme teinud ajutisi ühendusi kilpide võimsuste piires, kuid kõiki alasid korraga veel valgeks ei saa.
Aste
1
2
3
4
5
Võimsus [%]
100%
70%
40%
100%
0
LIHULA PEA
ON
24.00
02.00
6.00
OFF
LIHULA KÕRVAL
ON
22.00
24.00
6.00
OFF
ÜLEKÄIGU RADA
ON
OFF
KIRBLA
ON
22.00
24.00
6.00
OFF
TUUDI
ON
22.00
24.00
6.00
OFF