Page 6 - Lääneranna Teataja 2019-18

6 LÄÄNERANNA TEATAJA / Nr 18 / JUUNI 2019
1. juulist muutub surnu lähedaste jaoks asjaajamine
lihtsamaks
Pia Kuusik
JSiseministeeriumi kommunikatsiooninõunik
uulikuust pole lahkunu lähedasel enam tarvidust
surma registreerimiseks pöörduda kohaliku oma- valitsuse perekonnaseisuametniku poole, sest surma- tõendi väljastab tervishoiuteenuse osutaja.
“Kui seni pidi inimene lähedase surma korral matuse-, päri- mis- ja muude vajalike tegevustega alustamiseks pöörduma esmalt tervishoiuteenuse osutaja poole ja siis kohalikku omavalitsusse, kus registreeriti surm ja anti surmatõend, siis juulikuust saab esmase surmatõendi tervishoiuteenuse osutajalt ja kohalikku omavalitsusse minema ei pea,” sõnas Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juha- taja Enel Pungas. “Niigi raskel ajal on inimese jaoks oluline, et asjaajamist ja käimisi oleks võimalikult vähe.”
Elektroonilise andmevahetuse käivitamisega jõuavad sur- maga seotud andmed kiirelt rahvastikuregistrisse ning surma põhjuste registrisse. Sellega väheneb surnu lähe- daste ajakulu, lisaks välditakse olukordi, kus lähedased peavad maksma riigile tagasi surnule väljamakstud toetusi või pensioni.
Arenduste tulemusel muutub surma põhjuste register elekt- roonseks ning paraneb surma põhjuste registri andmete kvaliteet. “Kaovad paberil arstlikud surmateatised ja arstid ei pea enam andmeid paberil surma põhjuste registrisse edastama,” ütles Sotsiaalministeeriumi e-teenuste ja inno- vatsiooni asekantsler Kalle Killar.
Kui inimene on surnud enne 1. juulit 2019, siis tuleb mat- miseks vajaliku surmatõendi saamiseks minna kohalikku omavalitsusse, pärast 1. juulit saavad surnu lähedased surmatõendi tervishoiuasutusest.
Siseministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi surma regist- reerimise lihtsustamise ühisprojekt sisaldas IT-arendusi ning muudatusi perekonnaseisutoimingute seaduses. Tegemist on esimese etapiga arendusprojektis, mille kaugem eesmärk on muuta kogu surmaga seotud asjaajamine pabe- rivabaks ning võimalikult mugavaks kõigile osapooltele.
Lääneranna valla tänavavalgustuse rekonstrueerimise tööd
asuvate Lihula linna, Kirbla küla ja Tuudi küla tänavaval- gustuse rekonstrueerimiseks. Ehitustöid tehakse projekti „Lihula valla tänavavalgustuse taristu rekonstrueerimine“ raames, mida 443 406 euro ulatuses kaasrahastab Euroopa Ühtekuuluvusfond läbi Keskkonnainvesteeringute Kes- kuse. Rekonstrueeritakse kogu tänavavalgustuse taristu, sh vahetatakse välja üle 11 km õhukaabli tunduvalt kõrgema töökindluse tasemega ja välismõjude eest paremini kaits- tud maakaabli vastu, paigaldatakse 301 uut oluliselt ener- giasäästlikumat LED-valgustit.
Kuna Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi reeglid näevad ette olemasoleva tänavavalgustuse võrgu rekonstrueerimist senises ulatuses, mitte uue ehitamist, siis ei olnud võima- lik projektitoetuse abil võrke laiendada. Nii jäävad näiteks Lihulas välja ehitamata lõigud, kus varasemalt tänavaval- gustus puudus, või kus ei olnud võimalik seda käsitleda olemasoleva võrgu tihendamisena, näiteks Kalmu, Veski ja Kopli tänavad. Osad tänavad võtsime projektist välja ka projekti olulise kallinemise tõttu.
Eesmärk on vähendada elektrienergia tarbimist tänu efektiivsemale LED-valgustustehnoloogiale: hetkel on keskmine valgustpunkti võimsus 170W, kuid peale reno- veerimist tänu oluliselt energiasäästlikemate valgustite paigaldamisele ja vajaliku taristu väljaehitamisele ei ületa keskmine valguspunkti võimsus 40W!
on lõpusirgel
Rein Kruusmaa
Lääneranna valla arendus- ja hankespetsialist
Lääneranna vallas on tänavavalgustusega varustatud asulateks Lihula, Kirbla, Tuudi, Koonga, Irta, Lõpe, Oidrema, Varbla, Vatla, Kõmsi ja Virtsu. Lisaks on üksi-
kuid valgustuspunkte külades ja neis asuvates bussipea- tustes.
Oleme otsustanud alustada kogu valla tänavavalgustuse kaasajastamist, et muuta suuremate asulate tänavavalgus- tus kaasaegseks ning alandada tänavavalgustuse haldus- ja hoolduskulusid. Valgustuspunktide arv kokku enne rekonstrueerimistööde algust oli ca 750 valgustit. Enamik valgusteid olid ebatõhusad Na-, luminofoor- või gaaslahen- duslambid. Olemasoleva olukorra põhiprobleemideks oli suur energiatarve, valgustuse mittevastavus normidele, kõrged ekpluatatsioonikulud, vähene töökindlus ja valgus- tite paiknemine valdavalt võrguettevõtja Imatra Elekter AS elektriliinide postidel, mis asetsevad tee suhtes juhus- likult. Rekonstrueerimisvajadus oli ilmne, mistõttu kirju- tasid nii toonased Koonga kui ka Lihula vald sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) rahastustaotlused suuremate asulate tänavavalgustuse süsteemide rekonst- rueerimiseks. Projekti elluviimine annab lisaks energia kokkuhoiule ning paremale valgustatusele võimaluse elukeskkonna parendamiseks ka muudes valdkondades.
Lihula osas sõlmis Lääneranna Vallavalitsus AS-iga Con- necto Eesti (koos ühispakkuja Kagu Elekter OÜ-ga) lepingu summas 949 125,00 € (ilma käibemaksuta) Lääneranna vallas