Page 4 - Lääneranna Teataja nr6-2018

4 LÄÄNERANNA VALLA TEATAJA / Nr 6 / MAI 2018
VALITSUS
Jüri Mõniste
Lääneranna Valimisliit
Sündinud 2. juunil 1964 Virtsus. Haridusteed alustas Virtsu Koolist, misjärel suundus Pärnu Koidula Keskkooli. 1988. aastal lõpetas Jüri Võru
Tööstustehnikumis mööblitehnoloogi, 2011. aastal HKHK-s loodusturismikorraldaja ja 2015. aastal Tallinna Ülikoolis tehnoloogia ja disaini eriala.
Aastatel 1988–1998 töötas Jüri kohalikus puidutööko- jas, 1999–2008 FIE-na ehitusalal ning alates 2009. aas- tast on ta Virtsu Koolis majandusjuht, tööõpetuse ja ettevõtlikkuse õpetaja ning robootikaringi juhendaja.
Vabal ajal tegutseb Jüri Virtsu Harrastusmuuseumis ja Virtsu Arenguseltsis.
Jüri on 30 aastat vabaabielus, kahe täiskasvanud lapse isa ning ühe lapselapse vanaisa.
“Miks kandideerisite mullu valimistel ning mida soovite Lääneranna valla volikogu liikmena nelja aasta jooksul ellu viia / korda saata?”
Kohalikes volikogudes olen osalenud 2005. aastast. Minu jaoks on alati olnud tähtis kohaliku elukeskkon- na kvaliteet ja selleks, et asjad toimiksid, tuleb ikka ise käed külge lüüa. Kohalik elu peab olema elamisväärne praegustele ja huvipakkuv uutele tulijatele.
Jüri Rummel
Valimisliit Nelja Valla Ühisjõud
Sündinud 20. veebruaril 1974 Koongas. Kooliteed alustas Jüri Vatla Koolis, misjärel läks sõjaväkke.
Peale sõjaväekohustuse täitmist asus tööle metsanduses. Viimased 13 aastat töötab Jüri Varblas ehitajana. Oma kutsumuseks peab ta palkmajade ja ristpalkehitiste rajamist.
Jüri suurimateks hobideks on maarjakase ja teiste metsataimede kasvatamine ning harrastussport.
Elukaaslasega on Jüri koos elanud 22 aastat. Nende peres kasvab kolm poega, kellest üks on täisealine.
“Miks kandideerisite mullu valimistel ning mida soovite Lääneranna valla volikogu liikmena nelja aasta jooksul ellu viia / korda saata?”
Kandideerisin, kuna soovin uues vallas kohaliku elu küsimustes kaasa lüüa. Minu ambitsioon ei ole koha- likus poliitikas tippu pürgida, vaid tegeleda valdkonda- dega, mis aitavad maal elu säilitada.
Foto: Allex Rummel
KULTUUR
Naised tikkisid Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks Lihula lillkirjalisi seelikuid
Mullu septembris kuulutas Lihula Rahva- ülikool välja Lihula lillkirjalise seeliku tik- kimise kursuse, mille tulemusel on tänaseks valminud 18 ilusat ja ainulaadset rahvariideseelikut.
Möödunud aasta sügise hakul tuli Liisi Saarel, kes on MTÜ Lihula Rahvaülikooli juhatuse liige, mõte teha Lihula lillkir- jalise seeliku tikkimise kursus. Üsna pea rääkis ta sellest Lihula Lilltikandi Seltsi liikmele Eda Aavikule, kellega üheskoos otsustatigi idee ellu viia. “Mõtlesime, et kuna tuleb Eesti Vabariigi 100. aastapäev ja nii üks kui teine soovis lill- tikandit õppida, siis teeme sellise kursuse, kus räägime aja- loost ja õpetame algusest lõpuni Lihula rahvariideseeliku tegemist,” selgitas Liisi. Septembris hõigatigi kursus välja.
Huvi Lihula lillkirjalise seeliku tikkimise vastu oli suur ja nii alustaski oktoobris õppimist kaks gruppi, kuhu kuulus kokku 25 usinat naist Tallinnast, Turbast, Sipast, Viga- last ja Lääneranna vallas Lihulast Virtsu ja Tarvani välja. Esimestel koolituspäevadel tutvuti Lihula rahvariiete ja lilltikandi ajalooga, seejärel alustati mustrite kavan- damise, sobivate lõngade valimise ja omavahel sobita- misega ning lõpuks ka mustri kangale kandmisega. Alles siis, kui kogu ettevalmistus oli tehtud, võis tikkimine alata.
Esimesed kiiremad said mustri tikkimisega valmis juba uue aasta alguses ja nii alustatigi seelikute kokkuõmble- misega, mida juhendas oma ala professionaal Kaie Sillukse. Aprilli lõpus toimus kursuse ametlik lõpetamine, kus mee- nutati õpitut, sooritati eksam ning väljastati ka tunnis- tused. Kokku valmis selle aja jooksul 18 seelikut; üks usin naine jõudis tikkida koguni kaks seelikut – ühe endale, teise lapsele. Seitse kursusel osalenud õpilast lubasid oma tööd lõpetada natuke hiljem.
Foto: Kristina Kukk
Foto: Erakogu